Tere!
Kuna tegusid on olnud vähe, siis ei hakanud iga kuud eraldi kokku võtma. Põlv oli endiselt valus ja käisin perearstil. Tehti röntgen ja näha oli kerget kulumist. Saadeti edasi ortopeedile, lisaks ultraheli. Kirjutati ka retsept põlve ortoosile. Ostsin mingisuguse ära ja kasutan seda sealt alates iga päev. Etteruttavalt saan öelda, et sellest on palju kasu tulnud. Mitte, et põlves enam üldse valu ei tunne, natuke ikka tunnen, aga järjest vähem. Ortopeed arvas, et põlve liigeses kulumise alged ja andis omad soovitused. Joosta lubas ortoosiga esialgu 5 km, soovitas kergema koormusega sõita ka jalgrattaga. Andis ka saatekirja taastusravile, aga aegu selleks lihtsalt ei ole. Milleks meil meditsiin selliseks "arendatud"?
Parema õlaga ootasin kutset operatsioonile, aga minuga ei võetudki ühendust. Õlg küll natuke parem, aga teatud liigutused võimatud ning jõusaalis ei saa seda kätt üldse kasutada.
Suusatamisvõimet endiselt ei ole, treeninguga pulssi rahulolekus alla ei saa, pulss ei lähe ka liiga kõrgele, enne on hing kinni. Mõni päev tagasi alavormis olles, oli keskmine pulss natuke üle 120, aga jõudu ei olnud ja vaevu venisin, endal hing kinni. Ka depressioonist pole päris lahti kahjuks saanud. Jaanuaris olin kergelt viiruses ja trenni teha sai vähem tavapärasest. Jaanuaris julgesin joosta korraga 2 km korraga, peale ortoosi kasutamist aga 3 km. Peale ortopeedil käimist jooksen pea iga päev 5 km, vorm on kehv, kaalu number on suur. Talve lõppedes on mu kehaline koormus tublisti suurenenud, vaid ühe korra päevas söön kõhu täis, hommikul kerge eine ja muul ajal õuna ning toorest porgandit. Kaalunumber aga allapoole ei liigu ja ma ei oska enam midagi ette võtta. Päris näljas ka olla ei suuda.
Nüüd siis väike kokkuvõte kuude kaupa.
Jaanuar.
Jõusaalis käisin kokku 6 korda, ajaliselt 11 tundi ja 24 minutit. Korvpalli mängisin 4 korda, kokku kulus aega mängimise ja harjutamise peale 6 tundi ja 29 minutit. Kõndimas käisin 15 korda, läbides kokku 62,8 km. Jooksin vaid 7 korda, mille jooksul läbisin 19,4 km. Muide, aastat alustasin 1. jaanuaril 2,5 km jooksu ja 5,66 km pikkuse kõnniga.
Veebruar.
See kuu tuli liikumise poole pealt juba natuke tegusam. Suusatamas küll ei käinud, kuid just kõndida sai piisavalt. Jõusaalis käisin kuus korda ja kulutasin sellele aega 10 tundi ja 20 minutit. Korvpalli mängisin kolm korda, aega kulus selleks 4. tundi ja 43 minutit. Kõndimas käisin 23 korda ja kokku läbisin 130,4 km. Jooksmas käisin 14 korda(neist 2 korda sees), üldiselt 3 km korraga, ühel korral 5,27 km. Viimasel sain keskmiseks km ajaks 6.07. Pulsi maksimum ühel tõusul 144 l/min. Kolme km jooksude puhul oli km keskmine aeg vahemikus 5.25 ... 6.25, enamus jooksudest siiski alla kuue minuti km kohta. Ühtpidi tore, et joosta sain, aga 3 km pole mulle mingi jooks. Enim meeldib korraga joosta 8 ... 12 km.
Märts.
See kuu oli jooksu mõttes juba parem. Arst lubas joosta korraga 5 km ja alates 12. märtsist hakkasingi 5 km kaupa jooksma. Muidugi on seda vähe, aga parem ikka kui 2 või 3 km. Korvpalli käisin mängimas 4 korda. Ajaliselt 7 tundi ja 25 minutit. Jõusaalis ei käinud kordagi, kuna ligemale kuu aega tegelesin metsa tööga ja koormus minusuguse kohta suurem kui jõusaalis. Jalgrattaga sõitsin 17,2 km. Kõndisin 219,6 km. Ise ka imestan, kuidas nii palju kilomeetreid kogunes. Natukese valmistas rõõmu ka jooksmine, kuna üle pika aja jooksin kuus üle saja km. Jooksmas käisin 27 korda ja kilomeetreid kogunes 117,5. Korraks ilmnes tugev vormi langus, aga see kestis õnneks vaid 3 päeva. Maksimumkiirust ei ole põlve tõttu julgenud teha. Km-te keskmised ajad 5.21 ... 6.02. Pulsi seis natuke paranenud, vo2max on kerkinud 49 peale.
Kui midagi lisada, siis panin end kirja Valga-Valka 10 km jooksuvõistlusele 21. aprilliks. Ka Elva Südaööjooksule registreerusin. Mõtlen esialgu ka kahele poolmaratonile, aga põlve vastupidamises ei ole kuigi kindel. Võimalik, et osalen 29. juunil Liepaja poolmaratonil ja 27. juulil Jelgava ööjooksu poolmaratonil. Liepajas ei ole kunagi soojal ajal käinud, kuid tervemana olen seal jooksund enda kohta hästi. 2018.aastal sain seal ajaks 1.41.39 ning 2017. aastal 1.41.25. Need jooksud olid varakevadel jahedate ilmadega. Kui põlv ja tervis lasevad, siis väga salamisi loodan sügisel läbida ühe maratoni. Ei välista osalemist ka ühel käimismaratonil.
Maastikumaratonil ei osale ja seda seetõttu, et korraldajad muutsid jooksu ära. Kaotati traditsiooniline jooks Otepäält Elvasse, kõik stardid ja finišid koos Elvas. Lootsin, et eelmine aasta oli erand, kahjuks aga mitte. Ei meeldi mulle traditsioonide muutused. Kui miski toimib ja on seda juba kaua toiminud, siis las võistlus selliseks ka jääda. Teine muutus on Rakveres, mis on olnud ju ülimalt populaarne. Ometi on sealne "ööjooks" muutunud õhtujooksuks ja kaotati ka poolmaraton. Asemele on tulnud Ülemiste, kuid seal ruumi väga vähe ja ülerahvastatus on juba end tunda andnud. Ruumi seal aga 10 km ringi jaoks lihtsalt ei ole.
Kohtumiseni järgmisel korral!