Kolmapäev, 23. september 2020

Hetkeseis.

     Septembris olen püüdnud natukene joosta. Mitte iga päev, aga kolme päeva kohta keskmiselt kaks korda.  Kevadel registreerisin end Linnamaratonile ja püüdsin selleks natuke valmistuda. Samas jala seisund selline, et teadsin ette, mingit maratoni ei tule nii pea. Ka poolmaratoni mitte, kuigi võhma seisund selline, et aeglaselt saaksin sellega hakkama. Leppisin siis 10 km jooksuga. Seegi esimene võistlus medaliga peale Moskvas veebruaris joostud maratoni.



    Kand on valus ja see tükk kannas, kõõluse taga, segab ikka väga. Tuim ja tundetu piirkond on tasapisi vähenenud, kuid päris korras ka selles suhtes seis veel pole. Ühel päeval saan joosta, teisel lööb peale jooksu valu. Üle 10 km pole korraga jooksnud, põhiliselt jooksen 5 ... 7 km korraga. N.ö. aeglane sprint.

    Ootasin väga ortopeedile uuesti pääsemist ja täna ehk siis 23.09.2020 ma sinna ka pääsesin. Pikka juttu ei tehtud, sain hoopis süsti toimeainega triamatsinoloon. Kanda süsti saada oli päris mõnusalt valus. Miks mõnusalt valus? Sest süst peab olema valus ja rohi mõru! Mis ravimid nad muidu ikka on. Pealegi oled ravimiga nõus vaid siis kui tõesti häda käes. Üldse on tänapäeva ravimid, eriti laste omad, liiga hea maitsega. Ja pole siis ime kui mõni lastest, saades vanemate või vanavanemate rohukoti kätte, võivad mõnd rohtu maitsta ja mürgituse saada.

    Antud loo juures on kurb aga see, et teist aastat järjest ei saa ma Linnamaratonil osaleda. Arst lihtsalt ei lubanud. Esimesed päevad ei tohi ka kõndida, siis hakkan vaikselt jalutama. Alles 10 päeva möödumisel võin alustada jooksmisega, kuid vähehaaval ehk siis esmalt vaid ühe km kaupa. Hiljem võib koormust aeglaselt suurendada. Seega ei mingit võistlust lähiajal. Seega jääb taaskord ära ka Suure-Munamäe - Võru jooks. Juba viies aasta järjest jääb seal mul jooksmata. Sinnani küll veel ligi 4 nädalat, aga vist väheks jääb. 14,1 km pole küll palju, aga ei julge veel nii kiirelt kanda koormata. 

    Kui kahe kuuga asi ei parane täielikult, siis ortopeedile tagasi ja saan veel süsti. Vastik jama! Veebruarist alates jalg vigane ja seda vaid ühe vale jalanõu tõttu ühel maratonil. Lugejad muidugi teavad, aga kordan mõne algaja jaoks, kes seda peaks lugema, et võistlusele ja just pikemale distantsile minnes ära katseta uute või tundmatute jalanõudega. Selleks on kodukant ja meeldivad jooksuelamused seal. 

    Seega taas kurb aeg, sest mingi aeg ei saa midagi teha. Ehk sõidan siis rattaga kui ilma on. Minu jaoks peab aga soe olema, muidu olen taas haige. Käisin mõni päev tagasi kui oli natuke üle 20 kraadi sooja, sõitmas tuulise ilmaga ja taas nina seest puru. Pidev tativool, pidev väsimus. See väsimus asub mul lauba, silmade ja põskede piirkonnas. Mis siis veel saab kui sügisesed jahedad ilmad lõplikult kohale jõuavad? Tuuline on niigi ... 

    Kui ka olen nüüd kodus jooksnud, siis võhma erilist ei ole ja jooksen üsna aeglaselt. Nagu võhm 2018 sügisel depressiooni tulekuga kahe kuu jooksul kadus, nii on ta minu jaoks kadunuks jäänud siiani. Üksikuid kilomeetreid suudan joosta alla viie minuti km, aga sedagi siis kui juba paar-kolm km end soojaks joostud. 

    Kehakaal sai väga tõsiselt käsile võetud ja 86 kg on asendunud 82 kiloga. Aga kergelt treenides ja vähe süües on tihti nõrk olla. Siis on ka säärtes tõmblused tugevamad. Seega ühtlase jutiga maha võtta ei saa, vaid jupi-kaupa. Kui aasta lõpuks alistan 80 kilo, siis olen rahul. Kevadeks ehk siis aprilliks veel paar-kolm kilo maha ja siis võib end taas inimesena tunda. Kaalu mõttes. Väsimuse tõttu pole enam kaua inimese tunnet, vaid üksikud hetked. 

    Mingil hetkel kirjutan postitused ka 2018 ja 2019 võistluste kohta. Seniks kohtumiseni!

Reede, 11. september 2020

Minu võistlused aastal 2017.

 Esimene võistlus oli Tartu Suusamaratoni säästuversioon, kus Tehvandi staadioni ümber tiirutasime.

25.02.2017 Tartu Suusamaraton 34 km  ajaga 2.51.40.  

    Meenub sellest see, et kõik panevad alguses võimsa hoo sisse ja tõmbavad hinge kinni. Kuna olin kusagil keskel, siis pidin sellega kaasa minema. Alates teisest ringist juhtub aga see, et mina hakkan mööduma pidevalt teistest ja minust ei mööduta. Samas pidamismääre ei pidanud lõpuni vastu ja suusk hakkas julmalt tagasi andma.

26.03.2017 Liepaja poolmaraton 21,1 km ajaga 1.41.25. 

    Hea isiklik rekord nii hooaja alguses. Ilm oli jahe, aga alguses päike soojendas. Meeldis ka Liepaja linn, kuigi nii vara rohelist pole ja vaid krookused õitsesid. Hotell oli stardipaigast vaid mõnesaja meetri kaugusel.



08.04.2017 Rezekne poolmaraton 21,1 km ajaga 1.42.36.

    Rada oli raske ja seetõttu ka aeg lahjem. Korraldus väga hea, naised said ka lõpetades roosi. Tõeline rahvaspordiüritus, kus osales vist pool linna. Jooksuvorm mul väga hea.



30.04.2017 Daugavpilsi poolmaraton 21,1 km ajaga 1.41.26. 

    Isiklikule rekordile kaotasin vaid sekundiga. Sõitma tuli hakata väga vara. Olin vahepeal kaalus tublisti juurde võtnud, väga vähe maganud, aga jooks õnnestus. Rada kergemapoolne, kuigi kohatine munakivi segas ja selle taha isiklik rekord ka jäi. 10 km aeg jooksu sees 47.10. Kogu aprill oli külm ja kõigis kolmes Läti jooksus oli vaid 5 kraadi sooja. 



07.05.2017 Tartu Jooksumaraton 23,4 km ajaga 1.54.32. 

    Jooks õnnestus päris hästi, soov oli kaks tundi alistada. Ilm oli väga tuuline ja jahedapoolne, aga eks seegi aitas tempot hoida. 



14.05.2017 Rapla Selveri jooks 10 km ajaga 46.43.

    Jooksuga jäin väga rahule, kuigi päike oli liiga palav. Osalesin sel aastal ka Linnajooksude Kuldrajal, seega kõikide võistluste pikimal rajal. Vorm endiselt väga hea. Aga hakkasin tundma valu ja nõrkust reie eesosas ja seda mõlemas jalas.

21.05.2017 Pihkva maraton 21,1 km ajaga 1.48.41.

    Esimene võistlus Venemaal. Jooks ebaõnnestus. Osaliselt süüdi kehv hommikusöök. Dieet ei lasknud süüa hotellis pakutut ja muud ka ei söönud ja see pani korraliku laksu. Teiseks mõõtis endomondo algul kilomeetreid valesti. Mõõtis maa pikemaks kui see oli ja seetõttu km-te ajad aeglased. Ma panen muudkui tempot juurde, aga ikka aeglane. Ja jooksin end kinni. Pärast jooksu jube halb olla, ei saa juua ega süüa. Ja seda mitu tundi. Mulle ei sobi liiga kiire algus üldse.



30.05.2017 Kambja 1. etapp 4,8 km ajaga 24.54.

    Kui vasaku jala reielihas hakkas paranema, siis parema oma läheb halvemaks. Sain joosta veel 3 korda peale seda võistlust ja edasi jalg nii valus, et mitte ühtki jooksusammu teha ei saanud. Kõndida sain ka väga kiirelt, aga jooksmisega kõik. Ei aidanud füsioterapeudi juures käimine. Keegi ei suutnud kindlaks teha, mis viga ja hooaeg rikutud. Tahtsin saada Läti sarjas ja Linnajooksude Kuldrajal head tulemust. Nüüd aga sellega kööga. Ette rutatult ütlen, et uuesti sain valudega jooksma hakata augusti alguses.

10.06.2017 Narva Energiajooks 21,1 km ajaga 2.48.19. 

    Otsustasin, et Kuldrada ei katkesta ja läksin sinna kõndima. Ei uskunud, et kolme tunniga suudan lõpetada, aga suutsin ja jäi varugi. 

18.06.2017 Ventspilsi maraton 21,1 km ajaga 2.43.55.

    Taas sain vaid kõndida, kuid õnnestus väga kiirelt. Narva aja lõin kindlalt üle. Ilm oli kõndimiseks mõnus, selline 17 - 18 kraadi sooja. Harjutan pea iga päev vaid kõndimist ja ka selles olen päris heasse vormi tõusnud. Igatahes viis jooksjat jäid minust tahapoole.



27.06.2017 Kambja 2. etapp 5,8 km ajaga 51.28.

    Kuna rada raske, siis põrutasin palju jalga ja oli väga valus ka kõndida. Paranemise märke veel ei ole.



30.06.2017 Hellenurme Suvejooks 7,8 km ajaga 55.19.

    Aeg on käimise kohta hullumeelselt kiire. Mitte sammugi joosta ei saanud. Kuna distants aga lühike, siis võtsin kohati käsile kiirkäijate tehnika ja sellega ajasin tempo üsna üles. Kiireima km aeg 6.42! Ma praegu jooksen esimest kilomeetrit sellise ajaga ... Huvitav ka see, et kiirkäimisel eriti valu ei olnud, küll aga ei talunud reie ülaosa sammugi jooksu. Siis kohe kõrvetav valu lihases.Juunis kõndisin 267 km.

09.07.2017 Lahemaa Käimismaraton 42 km ajaga 5.52.27.

    Võtsin ette sellise katsumuse ettevalmistuseks sügisesteks maratonideks. Kui aega vaatate, siis pidage meeles, et see vaid kõndimisega. Joosta ei saanud veel sammugi, kuid esimesed märgid paranemise suunas olid ometi olemas. Ühel korral küll komistasin ja see tegi reie ülaosa nii valusaks, et kartsin katkestamist, aga elasin üle. Esimese poole läbisin kiiremalt kui teise. Olin väga rahul tulemusega ja osalemisega. Ilus loodus, paras ilm +18. Kuigi eksisin ka rajal kaks korda. Kui neid poleks olnud, oleks aeg veel parem tulnud. Olin vist üldse kaheksas. Samas tean, et mitmed eespool olijad jooksid ka tihti. 



22.07.2017 Jelgava Ööpoolmaraton 21,1 km ajaga 2.39.48. 

    Aeg tuli käimise kohta ikka väga hea. Põnev oli rajal ka seda näha, kuidas kõndisin kahest jooksvast jooksjast mööda. Jalg ikka parem ja parem, kuigi joosta ikka veel ei saanud. Väga tore ja rahvarohke üritus. 

    1. augustil hakkasin hästi aeglaselt taas jooksma, et osaleda Ööjooksul siiski jooksjana, mitte enam kõndijana. Jooksin muidugi valudega, kuid asi seegi.

12.08.2017 Eesti Ööjooks 21,1 km ajaga 1.54.48.

    Jooksin kerge valuga ja ettevaatlikult. Lootsin saada aja alla kahe tunni ja see ka õnnestus. See oli sel korral, mil teisel ringil saime paduvihma ja äikese kaela. Distantsi viimasel kolmandikul sain valust hoolimata ka tempot tõsta.

29.08.2017 Kambja 4. etapp 5,1 km ajaga 27.39. 

    Rada oli sel korral muudetud raskemaks ja raskeid tõuse oli rohkem. Ometi jäin tulemusega rahule. Reis muidugi veel valus, aga iga nädalaga valu vähem ja joosta kergem.

03.09.2017 Kahe Silla Jooks 10 km ajaga 48.05

    Aeg oli üllatavalt hea, kuigi jalg andis ikka veel tunda. Samas oli tunda, kuidas vorm muudkui paraneb. Kindel on aga see, et kui Pärnus midagi ei muudeta, siis sinna ma enam jooksma ei lähe. Võistlus on kasvanud nii suureks, et osalejad ei mahu lihtsalt rajale ära. Sel korral osalesin vaid Kuldraja tõttu.

10.09.2017 Tallinna maraton 42,2 km ajaga 4.18.31

    Minu teine maraton, aga esimene jooksumaraton. Elevus oli suur, Tallinna tulin hommikul autoga ja ei saanud enam ei süüa ega juua. Taktikast ei teadnud midagi ja arvasin, et 3.30 on võimete kohane. Muidugi ei olnud, juba algus näitas seda. Mingi 10 km täitumisel hakkasin tempot tõstma ja valisin peaaegu poolmaratoni tempo. Joosta oli nii kerge. Ja siis see tuli. Peale 25. km ei saa enam kuidagi joosta. Kõndisin ja edasi kuni lõpuni suutsin vaid joosta ja kõndida vaheldumisi. Jooksuks seda muidugi ei saa nimetada, aga mingi jooksmise moodi asi ikkagi see oli. Teise poole jooksin 28 minutit kauem kui esimese. Raskus oli meeletu, eneseületamine väga suur. Ja kohe peale finišit oli selge - seda ma tahangi. Mitte kordagi ei tulnud katkestamise mõtet, ikka lõpuni venides. Venisin ja olin õnnelik.



17.09.2017 Valmiera maraton 21,1 km ajaga 1.49.33. 

    Jalg andis veel mingil määral tunda, aga olin juba päris rahul. Valmieras on raskemapoolne rada ja vigastusest peaaegu paranenuna tundus see juba päris hea tulemus. 



    Aga oh õnnetust ... Paar päeva hiljem hakkas jooksmise ajal valutama vasaku jala põlve väliskülg. Suutsin vaid kaks korda natuke joosta ja asi halvenes kiirelt ... Ees ju veel Linnamaraton, Paide-Türi, Suure-Munamäe-Võru ... Seetõttu otsustasin, et enne Paide-Türi jooksu ei jookse üldse.

24.09.2017 Tartu Rattamaraton 40 km ajaga 2.06.28.

    Otsustasin ilma ettevalmistuseta proovida sedagi. Kuna palju oli sadanud, siis kohati rada ikka täitsa mudane ja tuli teist lükata käe kõrval. Kuna tegu esimese rattavõistlusega, siis hoidsin end kaua täitsa lõpus. Mingi aja pärast katsetasin möödasõite ja sain tasapisi julguse ja kindluse kätte. Ratas toimis hästi ja jäin selle sõiduga väga rahule.



    Öösel enne Paide-Türi rahvajooksu nägin unes, et mul põlv väga haige, aga suutsin Paide-Türi jooksu läbida ja imestasin, et näe, isegi haige põleva suudan joosta.

01.10.2017 Paide-Türi rahvajooks 13,6 km ajaga 1.06.28.

    Oh ime, suutsingi. Unenägu läks täide! Esimesel kilomeetril oli küll tunne, et nüüd katkestan, aga elasin selle valu üle ja hiljem läks kergemaks. 3 minutit ainult aeglasemalt kui aasta varem ja sel korral koos vigastusega. Aga peale jooksu oli põlv ikka väga valus. Otsustasin, et nädala pärast toimuva Linnamaratonini ei tee sammugi joosksu. 



07.10.2017 Tartu Linnamaraton 42,2 km ajaga 6.04.21.

Lõpetasin, kuid milliselt ja millise hinnaga ... Esimesed 12 km jooksin valuga põlves. Kui otse astusin, oli valu talutav, aga iga pööramine tõi põrguvalu. Sealt alates enam sammugi joosta ei saanud. Hakkasin kõndima, kuna tahtsin Linnamaratoni medalit ja särki, Linnajooksude medalit ja Kuubiku medalit. Kõndisin väga kiirelt kuni 24 km-ni. Ja siis äkki ei saa enam kõndida, jalg ei kõverdu põlvest üldse. Kartsin katkestamist. Otsisin kaua, kuidas jalga maha panna ja lõpuks leidsin selle. Pidin sirge parema jalaga kõndima ja seda väga aeglaselt. Ja kõndisin lõpuni. Ka mingi arst tuli vahepeal küsima, kas kõik korras, kohati soovitati katkestada. Aga see minu jonn on selline, et kui terve, siis kõik hea, kui aga asjad halvasti, siis olen ennasthävitav. Toomemäel jäin viimaseks, Leili Teeväli jooksis minust mööda. Aga lõpetasin! Sain Linnamaratoni särgi, medali(taheti 10 km medal anda), Linnajooksude medali, Kuubiku medali. Ja läbisin Kuldraja, kus sain viimase koha. Ühtpidi tore ja teistpidi kurb, käin ühest vigastusest teise. Ja rikkusin põlve nii, et jalg pidi paranema mitu kuud. 



Teist aastat järjest jäi ära oodatud Suure-Munamäe - Võru jooks ja mõlemal korral tervise tõttu.

Ka Läti jooksusarjas jäin sinna, kuhu väga ei soovinud.Arvesse läks 3 head ja üks kehvem jooks ja parim kõnd. Ei saagi head kohta tulla. Edasi valisin tee, mis viis jõusaali ja harjutasin seal peaaegu kevadeni. Muidugi ujulas ka. 


Kohtumiseni!




Kolmapäev, 9. september 2020

Minu võistlused aastatel 2015 ja 2016.

     Minu esimene osalemine spordiüritusel toimus aastal 2015. Osalesin Emadepäeval Jooksumaratoni 10 km distantsil. Enne seda olin paksuke, võtsin pooleteise aastaga kaalust alla üle 30 kilo. 



                                               2015.

10.05.2015 Tartu Jooksumaraton 10 km. ajaga 56.44,  koht 378.

03.10.2015 Tartu Linnamaraton 10 km ajaga 48.53, koht 267.

                                               2016.

05.03.2016 Haanja suusamaraton 22 km  ajaga 1.57.21.



13.03.2016 Alutaguse suusamaraton 44 km ajaga 3.26.25.

01.05.2016 Jooks ümber Viljandi järve 12 km ajaga 1.03.13. Puhas aeg umbes 3 min. kiirem, sest alustasin lõpust. 

08.05.2016 Tartu Jooksumaraton 10 km ajaga 47.52, koht 70.



14.05.2016 Tartu Kevadjooks 10 km ajaga 48.06, koht 399.

05.06.2016 Rapla Selveri jooks 10 km ajaga 46.57. Ametlik aeg 44.51 oli vale.



11.06.2016 Narva Energiajooks 21,1 km ajaga 1.43.11. Marathon 100 andmebaasis on aeg kiirem. Miks?



14.06.2016 Kambja 1. etapp 4,7 km ajaga 23.52.



24. 06.2016 Hellenurme Suvejooks 7,8 km ajaga 36.23.

12.07.2016 Kambja 2. etapp 4,7 km ajaga 24.24.

31.07.2016 Iigaste metsajooks 7,4 km ajaga 35.18.

06.08.2016 Sangaste Rukkihundi jooks 9,8 km ajaga 47.22.

13.08.2016 Eesti ööjooks 21,1 km ajaga 1.45.24.



16.08.2016 Kambja 3. etapp 5 km ajaga 27.59.

20.08.2016 Skechersi suvejooks 10,3 km ajaga 50.27.



04.09.2016 Kahe Silla jooks 10 km ajaga 48.48, koht 606.

11.09.2016 Tallinna maraton 21,1 km ajaga 1.50.33.

01.10.2016 Tartu Linnamaraton 10 km ajaga 46.44, koht 138.



02.10.2016 Paide-Türi rahvajooks 13,6 km ajaga 1.03.36. 

Osalesin Linnajooksude sarjas 100+.



08.10.2016 Sigulda poolmaraton 21,1 km ajaga 1.43.24.







    2016 aasta 17. jaanuaril panin esmakordselt peale kooli suusad alla ja see hakkas nii meeldima, et suutsin märtsis juba kahel võistlusel osaleda. Muidugi tagumise otsa suusatajana. Haanja 22 km oli üliohtlike laskumistega. Kukkusin seal 4 korda, neist kahel korral ikka päris haledalt. Võttis ka väga läbi. See oli mu elu esimene suusavõistlus.

    Viljandi jooksust meenub see, et oleks peaaegu pidanud metsa jooksma, kõhtu lõi ülimalt tugeva valu.

    Jooksumaratoni 10 ei valmistanud aja suhtes rahulolu. Samas oli kuum ja kõik olid sellega hädas. Lõppkokkuvõtteks 70. koht näitas, et jooks õnnestus.

    Väga rahule jäin Rapla jooksuga, kuigi ametlik ajavõtt jukerdas ja andis mulle tegelikust palju kiirema aja, siis esmakordselt elus jooksin 10 km alla 47 minuti.

    Kõige suurema rahulolu tõi aga Narva Energiajooksu poolmaraton. Ei osanud oodata nii head aega nagu 1.43. Enne seda oli poolmaratoni aeg 1.50. Sain ruttu stabiilse tempo kätte ja viimasel kolmandikul suutsin ka tempot tõsta. Mitmed kasutasid mind jänesena, ise nad üksi joosta ei suutnud, kuid kui neist möödusin, siis haakisid endid minu taha ja lõpus jooksid mööda.

    Juulis tabas mingi imelik häda mind, sääred olid väga väsinud ja ei suutnud mingi aeg nii joosta kui tahtsin. Õnneks see möödus kuu ajaga. Tagantjärele arvan, et hemoglobiin võis madal olla. 

    Pärnu ja Viljandi jooksud mulle ei meeldinud. Liiga palju rahvast liiga kitsastel radadel. Pärnus sain oma jooksu tegema hakata alles peale kolme km. Viljandis ei saanudki. 

    Ööjooks oli millegipärast raske, aga suutsin lõpus siiski end kokku võtta ja tempot taas tõsta. Kiriku juures oleval tõusul sain kindluse ja hoo tagasi. 

    Tallinnas oli liiga soe ja poolmaratoni jooksin soovitust aeglasemalt.

    Samas sain peale seda kätte väga hea vormi ning kahel päeval järjest Tartus ja Paides jooksin hästi. Kusjuures oma 10 km rekordi jooksin Paide-Türi jooksu sees ajaga 46.36.

    Rahule jäin ka oma esimese välismaise võistlusega Siguldas. Rada oli raskemapoolne, aga ajal polnud vigagi. Ilm oli vaid vilets ja pidin suure osa jooksust jooksma kinnastega. Põnev seik juhtus ka seal. Nimelt olid seal kiibid jalanõu külge panemiseks, mis pärast võistlust tuli tagastada. Kahjuks ma ei teadnud seda ja kaotasin kiibi ära ja tulemusi kirja ei saanud. Õnneks oskasid organisaatorid vene keelt ja saime asja korda. Minu kaotatud kiip oli korraldajate käes ja endomondo abil saime tulemuse ametlikuks. 





    Oktoobrisse panime naise ja tütrega endid kirja ka Suure-Munamäe - Võru jooksule. Kahjuks tabas mind nädal varem tugev allergiline hoog, lööbed üle keha, ei aidanud ükski rohi ei EMO-s ega kodus. See hoog kestis nädala ja võttis nii jõu ära, et ei suutnud minna Suurele Munamäele. 

Aasta oli päris hea, kevadeks sai ka kannakõõlus terveks.








Kolmapäev, 2. september 2020

Kokkuvõte augustist 2020.

 Alustan kannast, mis veebruarist saati mind kimbutab. Ortopeedi nõudel kandsin pikka aega kukekannuse kaitset vasakus jalanõus ja tõesti, seal on seis kiirelt paranenud. Kukekannuse kaitse oli samas halb kanna servadele, see tegi need iga kõndimise puhul väga valusaks. Seega ostsin veel teise paari silikoontaldu jalanõude sisse. Muidu vaheta neid iga natukese aja tagant. Ja see on kannale hästi mõjunud. Probleem on aga vasaku jala kanna siseküljel, kus kannaluu ja mingi kõõluse vahel üks tükk. See ei parane ega parane ära. See tükk on vahel katsudes tunda ja selle ümbrus on valus ning ka tuim. See ei parane kuidagi ja ma ei tea, mida sellega ette võtta. Lunisin välja ultraheliuuringu ja tõesti mingi moodustis sealt leiti. Katsun veel ortopeedile pääseda ehk annab midagi ette võtta. 

Muidu aga on väsimus alles nagu minu puhul tavaline. Pidev nohu häirib ka palju, sageli nina seest puru. Nägu paistes ja silmade ümbruses tunnen pinget ja väsimust. Võhma ei ole. 2018, mil mind tabas depressioonihoog, jäi mul see kaua ravimata ja see hävitas minus võhma. Nii tahaks kiirelt joosta, aga ei suuda. Kiirelt muidugi isiklikus plaanis. Ei tule ja ei tule võhm tagasi ja ei suuda enam kiirelt joosta. 

Probleemiks sai ka juba päris tõsiselt kaalutõus. 75 kilo pealt liikusin 86 kilo peale, mis omakorda võhma vähendab. Augustis võtsin end lõpuks väga tõsiselt kätte ja hakkasin toitumist väga kontrollima. Kõik toidu ja joogi kaalun ära ja loen tarbitud kilokalorid kokku. See on tulemuse toonud, olen maha võtnud kuu ajaga 3,2 kilo. Aga olen näljane, kõht pea kogu aeg tühi. Nädalas ühel korral söön rohkem ja maiustan magusaga, aga see ka kõik. Kui 2013 alustasin kaalu langetamisega, siis käis asi kergemalt. 

August polnud väga toimekas, aga kilomeetreid siiski kogunes, eriti just kõndimisel. Lisaks on jalg paremaks läinud ja jooksen natuke. Muidugi, võhma pole nagu kirjutasin ja vaid viimasel kilomeetril jooksen nii kiirelt kui 2 aastat tagasi poolmaratonil kilomeetreid keskmisena. 

Kuu jooksul sõitsin rattaga 117 km, jooksin 65 km ja kõndisin 136 km. Korra mängisin ka korvpalli tund ja viisteist minutit. Alates sellest nädalast hakkan nädalas kaks korda korvpalli mängimas käima. 

Nüüd täpsemalt liikumisest:                 



                                                                                                              

2. augustil jooksin 4 km ajaga 23.49. Km keskmine aeg 5.57, pulss 143/154, tõusumeetreid 28. Kiireim km viimane ajaga 5.18. Hiljem sõitsin ka jalgrattaga 13,05 km ajaga 35.01. Keskmine kiirus 22,37 km/h, tõusumeetreid 100.

3. augustil kõndisin 1,38 km. 

5. augustil kõndisin 7,05 km.

6. augustil kõndisin 7,05 km. Seejärel Jooksin varvastel 1,04 km ajaga 5.23. Hiljem sõitsin ka rattaga 17,04 km ajaga 48.18. Keskmine kiirus 21,17 km/h, tõusumeetreid 134 ja pulss 135/165. 

7. augustil kõndisin 4,16 km. Seejärel jooksin taas varvastel 1,06 km ajaga 6.14. Hiljem ka rattasõit 12,09 km ajaga 35.20. Keskmine kiirus 20,53 km/h, tõusu 97 meetrit ja pulss 124/156. 

8. augustil olin vabatahtlikuna abis Elva rattamaratonil. Suunasin rattureid ja liiklust Kalmemäel. Samal päeval sõitsin ise rattaga 7,9 km. Hiljem ka kõndisin 5,32 km. 




9. augustil kõndisin 9,62 km.

10. augustil kõndisin 7,08 km.

11. augustil kõndisin 2,09 km ja hiljem jooksin Kamba Kopsumäe Terviseradadel Kambja jooksusarja kolmandal etapil. Ametlik maa 5 km, aga tegelikult lühem, jääb sinna 4,6 ja 4,8 km vahele. Metsa vahel ei saa gps-i andmeid üks-ühele võtta. Kuigi jooksin aeglaselt ja kahel korral ka kõndisin tõusunukkidel, siis aeg oli ligi kaks ja pool minutit kiirem kui kolm nädalat varem samas kohas. Kell näitas, et läbisin 4,5 km ajaga 27.49. Keskmine km aeg üsna madal, 6.11 km kohta. Pulss 151/171 ja tõusumeetreid palju: 85 meetrit. Nii et kõrge pulss on mõistetav. Finiši eel küll mõtlesin, et peale lõppu viskan kohe pikali, aga ei visanud siiski. Taastusin ruttu ja koju tagasi.

12. augustil kõndisin 7,54 km.

13. augustil jooksin 5,01 km ajaga 29.02. Keskmine km aeg 5.48, pulss 139/163, tõusumeetreid 36. Kiireim km viimane ajaga 5.03.

14. augustil kõndisin 11,1 km.

15. augustil kõndisin 8,32 km ja hiljem ka jooksin 5,01 km ajaga 29.35. Keskmine km aeg 5,55, pulss 131/162 ja tõusumeetreid 34. Kiireim km viimane ajaga 5.07.

16. augustil kõndisin 14,29 km.

17. augustil kõndisin 5,32 km ja jooksin 5,01 km ajaga 29.31. Pulss 123/155 ja kiireim km viimane ajaga 5.02. 

18. augustil kõndisin 5,03 km ja jooksin 5,01 km ajaga 29.38. Pulss 131/158 ja kiireim km viimane ajaga 5.11. Tõusumeetreid enam ei edasta, kuna kell läks garantiiremonti ja endomondo ning telefoniga ei ole need numbrid kuigi täpsed. 

19. augustil sõitsin jalgrattaga 12,75 km ajaga 33.36. Keskmine kiirus 22,76 km/h, pulss 129/158. Rattaga sõites pole mul sellisel marsruudil kunagi kiiremaks viimane km, sageli just eelviimane. Sama rada rattaga või joostes, on eelviimane km kergem ja viimane raskem. Joostes suudan viimasel km-l olla kõige kiirem, rattal mitte.

20. augustil kõndisin 12,38 km.

21. augustil kõndisin 3,37 km. Hiljem sõitsin kahel korral rattaga. Algul läbisin 21,21 km ajaga 59.06. Keskmine kiirus 21,53 km/h. Minnes Elva oluliselt kiiemini, tagasi tulles oluliselt aeglasemalt. Pulsivöö unustasin peale panemata. Hiljem läbisin veel 10,28 km. See oli aeglane liikumine, kuna saatsin Crisi tema jooksul.

22. augustil jooksin 5,01 km ajaga 28.23. Km keskmine aeg 5.40. Kiireim km viimane ajaga 5.01. 

23. augustil kõndisin 7,1 km.

24. augustil esmalt kõndisin 4,11 km, hiljem jooksin 5,05 km ajaga 30.41. Keskmine km aeg 6.05. Kiireim km viimane ajaga 5.44. Teadlikult rahulik jooks.

26. augustil jooksin 5,04 km ajaga 29.13. Km keskmine aeg 5.47, kiireim km viimane ajaga 5.15. Hiljem sõitsin rattaga 10,17 km ajaga 29.39. Õhtul ka korvpall 1 tund ja 13 minutit.

27. augustil jooksin 5,06 km ajaga 27.44. Km keskmine aeg 5.29, kiireim km viimane ajaga 4.44. 

28. augustil kõndisin 7,44 km.

29. augustil kõndisin 5,36 km. Hiljem jooksin 7,12 km ajaga 43.39. Km keskmine aeg 6.08, pulss 128/144. Saigi ette võetud rahulikum jooksmine. Kiireim km viimane ajaga 5.33.

30. augustil kõndisin 2,03 km ja hiljem sõitsin rattaga 12,25 km. Mitte kiirelt, kuna saatsin Crisi jooksul.

31. augustil läksin jooksma 7 km, aga kohe jooksu alguses tuli lühiajaline sadu. Jooksin 1,1 km ajaga 6.56. Viisin koera tuppa ja ootasin vihma lõppemist. Heli oli minust vapram, tema jooksis vihmaga. Seejärel jooksin 6,02 km ajaga 34.24. Km keskmine aeg 5.43, pulss 131/158, kiireim km viimane ajaga 4.42. 




Küll tahaks joosta rohkem, aga ei tohi. Pidin ka Võru ööjooksul käima, aga ei läinud vihma pärast. Lihtsalt kardan haigestumist, mis mul viimasel ajal kerge tulema. 

Tahaks osaleda Rapla jooksul, aga selle toimumine pole sugugi kindel. Lisaks tahaks osaleda Tartu rattarallil, arvatavasti 40 km distantsil. Seda siis septembris. Kodumaa medaleid mul ju sel aastal polegi, ainult virtuaaljooksude medalid. Ära jääb Valmiera maraton, selle asemel mingid lühemad jooksud. Ära jääb ka sügisesse lükatud Daugavpilsi poolmaraton. Küllap ka oktoobris tuleb neid ärajäänud võistluseid. Meil muidugi virtuaalvõistlused kalli raha eest. Vaatasin, et ka Tartu Linnamaratoni hinnad virtuaaline lähevad lõpus ikka väga üles. 

Olen kirjas Linnamaratoni maratoni distantsil, aga vaevalt ma saan seda jooksma minna. Maraton lõhub iga haige koha ära ja siis olen peale jooksu kehvemas seisu kui enne. Täpselt nii juhtus eelmisel aastal Valmiera maratoniga. Kui osalen, siis ainult 10 km distantsil.


Seniks kohtumiseni!