Teisipäev, 30. august 2022

Ummamuudu liina üüjuusk 2022.

                    Tere.

    Otsustasin eraldi kirja panna ka selle väiksemal jooksul osalemise. Nagu ikka, on meie ööjooksud tegelikult siiski õhtujooksud. Samas mõistan korraldajaid ja osalejaid, kes ei soovi liiga hilja koju jõuda. Liikluse mõttes on muidugi korraldamine lihtsam kui see algaks tund või kaks hiljem. Samas jooksime siiski hämaras või peaaegu pimedas. 

    Registreerisin end nädal enne üritust ja meelitasin ka Crisi kaasa. Viimane küll tõrkus, aga lõpuks siiski tuli ja peale jooksu ju me ei kahetse kunagi, et osalesime. Kuna start pidi olema 21.30, siis arvasin, et kohal võiks olla umbes kell 8 või natuke varem. Jõudsime Võrru umbes kell 19.45, parkisin auto Kreutzwaldi tänavale, sealt jäi võistluskeskus umbes poole km kaugusele.  Võistluskeskus ise oli linna mõttes heas kohas, samas ei ühtki kauplejat. Seetõttu natuke igav. Peaasi muidugi, et wc-d olid olemas. 

    Võtsime stardimaterjalid välja ja kõndisime auto juurde tagasi, kus vahetasime riided. Õhk oli linna kivide ja asfaldi tõttu üsna lämbe, seega tuleb natuke kõrgema pulsiga jooks. 

    Aega tuli viita niisama seistes või tammudes, midagi polnud uudistada. Lastejooksud siiski natuke leevendasid ootust.

    Stardiaega lükati natuke edasi, õnneks vaid 4 ... 5 minutit. Enne seda ühisvõimlemine. Siis kõik korraga starti. Kui lastejooksul kuulsin lugemist kümnest stardini, siis tavajooksul see kas unustati ära või öeldi seda liiga vaikselt. Igatahes oli start ootamatu nii mõnelegi meist. Stardikäsklusel hakkas kõikide aeg koheselt jooksma. Kuna 5 ja 10 km olid koos, siis algus oli päris tihe, osalejaid oli pea kolmsada. Esimesed tänavad aga piisavalt laiad, pööramisteni kulus ka natuke maad ja üsna pea muutus jooks üsna kergeks, me ei seganud üksteist. 

    Tamula äärde jõudes täitus esimene km. Aeg mul 5.13, keskmine pulss 124. Eks ma salamisi lootsin, et suudan sel korral Ülemiste aja üle joosta ja mõtlesin ka 50 minuti alistamisele. 2. km ühe pöörde kohal oli joogipunkt, asus sisekurvis, mis täiesti vale ja juua ei jõutud nii palju valmis panna, et oleks kõikidele jätkunud. Natuke kirusin, et paari lonksu palava õhtuga ei saanud võtta ja tundsin, et kui rajal vaid 1 joogipunkt, siis jääb järgmine lootus vett saada natuke kaugele. 

    Teine km sai ühe pika sirge lõpus täis ja mu aeg oli 10.24, keskmine pulss aga juba üsna üleval: 137. Teise km ajaks sain seega 5.10. Ootamatult mitme pöörde järel aga nägin veel üht joogipunkti ning rahunesin. Võtsin paar lonksu, et mitte janusse jääda. 

    2,5 km läbimisel jõudsime staadionile ja jooksime piki jooksuradu ühest otsast teise ja seal ka väravast välja. Edasi ring ümber staadioni. Kolmas km tõi aja 5.08 ja üldaja 15.32. Keskmine pulss 140. Edasi pisike ergutuspunkt, kus oli ka kastmispunkt. See oli hea, aga veesurve nõrk ja vett sain vähe. 

Km jagu  jooksime jalakäijate teedel, kuni 4 km sai täis. Üldaeg 20.36, km aeg 5.04, keskmine pulss sel km-l 142. Sealt edasi pikem tõus, aga mitte väga järsk, selline talutav, kuigi tempot tuli sel tõusul natuke kohendada. Kui vahepeal kuumuse unustasin, kuna all pool linna polnud tänavatel jooksmist ja õhk oli mõnusalt jahedam, siis mäe otsa jõudes läks palavaks tagasi. 

    Mäkke jõudes tuli aga pööre pöörde järel ning see eriti ei sobinud. Paremale, paremale, vasakule, vasakule, paremale, vasakule, paremale, tagasipööre ja paremale. Seal sai ring täis ja kohe täitus ka 5. km. Ringi ajaks sain oma kellaga 25.45. Viienda km üldaeg tuli 25.54, km aeg 5.18. See oli pettumus, kuna selgeks sai, et 50 minutit jääb alistamata. Keskmine pulss sel km-l oli 145, maksimaalne 150. Kuna kusagil seal saabub ka minu piir, siis edasi jooksin vaid pulsi järgi. Möödusin ühest pundist ja seal haakis end minu sappa üks naine. Tundus selleks, et mitte hoogu kaotada. 

    6. km tõi üldajaks 31.03, km ajaks sain 5.10, keskmine ja maksimaalne pulss oli 143/146. Kuna km oli kerge, siis lootsin pulsi alla poole saada, kahjuks ei õnnestunud. 6,5 km peal joogipunkt, kus endale hulga vett pähe valasin ja mõne lonksu võtsin. Minu taga olev naine andis mulle müksu selga, et eest liiguksin.

    7. km andis üldajaks 36.23, km ajaks sain kehva 5.19. Pulss 147/151.  Mingi aeg edasi teine joogipunkt, kus ka endale vett pähe kallasin. Ja sealt alates muutus jooks ühtäkki raskeks. Peale staadioni surusin tempot natuke alla ja lootsin kastmispunktile. Nagu enne aga öeldud, sain kehale vett vähe, ainult tossud vajusid üle ääre vette. 

    8. km tõi üldajaks 41.36, km ajaks 5.13, pulss 147/149. Km keskmine aeg oli langenud kahjuks 5.12 peale. Kuna ees 2 km, raskemapoolne tõus ja viimase km pööramised, siis kartsin, et ei pruugi ka 53 minutit alistada. Mingil hetkel meid selle naisega ka filmiti pikalt. Hiljem youtubest nägin, et filmiti 14 sekundit järjest. Sealt alates tundsin, et enam ei jaksa ja jään minu saatjast ise maha. Hõikasin veel talle, et andku minna, mina kahjuks jään. Ta püüdis mind küll julgustada. 

    Ja maha ma vaikselt jäin. Viimase tõusu alguses täitus 9. km ja üldaeg mul 46.46, km aeg oli aga üllatavalt natuke paranenud, see tuli 5.10, pulss 148/149. Km keskmine aeg 5.12. See andis justkui jõudu ja tõusul hakkasin eesjooksjatele hoopis järele jõudma. Üleval saingi 2 jooksjat kätte ja natukese aja pärast ka möödusin. Kuigi pöörded võtsid vastikult hoogu maha, siis sain enesekindlust. Kahjuks oli ka näha lõikamisi ja tean, et vähemalt osad tegid seda kogemata. Rajal puudusid segastes kohtades suunajad. Ise tegin enne starti raja endale kaardi peal selgeks, kõik seda aga ei teinud ja teisel ringil tekkisid ka juba vahed sisse. 

    Viimase km pööramised küll raskendasid jooksu, aga siiski tuli see mu päeva kiireim ja alistasin ka 5 minuti piiri. Oleksin küll soovinud enamat, kuid lõpus õnnestus kõik nii hästi, et alistasin ka 52 minuti ja sain ametlikuks lõpuajaks 51.31, minu kella järgi 51.28. Pulss viimasel km-l 152/156, km keskmine aeg 5.09. Mulle oli seegi oluline, et lõpus jõu leidmisega jooksin teise ringi  2 sekundit kiiremini kui esimese.



    Medalit ei olnud, saime mingi rinnamärgi, veepudel ja banaani. Hetk hiljem oli ka Cris lõpetanud ja minu julgustaja lõpu eel. Viimasele olen väga tänulik ja sain teada ka tema nime: Maria Sarv. Kui keegi teda teab, siis öelgu minu tänu talle edasi. Crisi sai ajaks 51.44 ja see oli peale haigust hea edasiminek. Enesega ei saanud täielikult rahul olla, sest kaotasin 2,5 sekundiga Ülemiste ööjooksu ajale.

    Kui üritusest midagi arvata, siis sellest võiks saada suur üritus, korraldajad aga on harjunud vist vaid pisemate üritustega. Kaasa tuleks tõmmata Võru linn, et elataks rohkem kaasa, et oleks piisavalt vabatahtlikke, et ka kohalikud aeglasemad jooksjad tuleksid kohale. See tõmbaks ehk üle Eestilist tähelepanu. Selliseid lihtsaid jooksjaid oli väga vähe, kohal olid ikka kiiremapoolsed rahvajooksjad. Rada on üldjuhul päris hea, ainult üks tõus, mis pole hullult raske. Stardi ja finišikoht ka hea. Ainult enne lõppu olevat pidevat pööramist saaks ehk natuke vähendada. Stardiks on valitud hea tänav, kus me üksteist ei talla. Kui minult küsida, kas osalen veel, siis arvan, et osalen küll. Ainus soov, et märgi asemel saaksin medali.

    Koju jõudsime umbes kolmveerand kaksteist.


    Kohtumiseni!


   

Pühapäev, 21. august 2022

Ülemiste öö(õhtu)jooks 2022.

                     Tere!


    Mõtlesin teha kuus ühe postituse, kuid mitmel võistlusel osalemine muutis mu meelt. 

    Aasta tagasi registreerisin end samuti Ülemiste jooksule, kuid kand oli väga halvas seisus ja isegi kõndimine muutus sel ajal võimatuks. Paha emotsioonina murdis tol jooksul abikaasa kukkudes 4 luud. Üldiselt on nii, et 10 km pärast ma teise Eesti otsa ei sõida, kuid soovisin siiski sel jooksul korra osaleda. Teiseks ei saa ma üle 10 km praegu korraga joosta, teen seda vaid võistlustel. Kodus igapäevaselt harjutades jooksen keskmiselt 5 km korraga. 

    Registreerisin end augusti alguses, sama tegi ka Cris. Kuna ka Kati soovis seal joosta, siis sõitsimegi kolmekesi koos. Pole mõtet mitme autoga sõita kui ruumi autos piisavalt. 




    Startisime Lagujalt 15.20, tankisime Elvas, kell 16 olime Puhjas, kust Kati sai peale võetud. Umbkaudu 18.30 olime kohal. Auto parkisin Ülemiste keskuse "sise"parklasse nagu aasta varemgi. Võtsime stardimaterjalid välja, kolasime Ülemiste spordipoodides ja sõime kergemalt umbes tund hiljem. Edasi istusime keskuse ees, et aega parajaks teha. Umbes veerand kümne paiku panin selga jooksuks vajalikud riided ja numbri külge. Enne starti Crisiga ka kerge soojendus.

    Edasi tuli nii head kui halba. Hea oli praktiliselt kõik, stardikoridoris tehti soojendusvõimlemist, edasi tuli päris korralik ilutulestik. Kahjuks ei osanud korraldajad arvestada, kuhu kerge tuul ilutulestiku jäägid puhub. Need sadasid meile otse peale. Kui mulle üks tükk silma lendas, siis enam ilutulestikku nautida ei saanud ja oli piisavalt tegemist, et see tükk silmast kätte saada. 

    Start anti üsna täpselt, kell 22.00. Seda siis esimesele stardigrupile. Mina kuulusin Katiga teise gruppi ja meie start 22.02. Stardihetkel panin ka mina kella käima ja stardijoone ületasin 14 sekundit hiljem. Seda  polnud tegelikult vaja vaadatagi, sest aega hakati igaühel mõõtma alates stardijoone ületamisest. Rada on alguses nii suure jooksu kohta liiga kitsas ja käänuline, lisaks tänava kivide teravad ääred, "lamav politseinik" ja muud pisemad segavad faktorid. Pole ime, et mu naine eelmisel aastal selles kohas rängalt kukkus, kui otsis silmadega joogipunkti. 

        Alguses venisime kaua ja kartsin, et 1. km aeg tuleb väga aeglane. Siiski mingi aja pärast muutus tee natuke laiemaks. 1. km aeg 5.25, mis rahuldas. Tagantjärele mõeldes oli see liiga kiire. Teisel kilomeetril jõudsin ootamatult järele Crisile, kes pidi esimeses grupis startima. Möödudes selgus, et teda ei lastud esimesse stardigruppi ja startis koos teisega. Teine km oli pööre pöörde järel ja lõpuks ka parkimismajja minek, kus tuli joosta vasakule-üles, vasakule-üles, vasakule, paremale tagasipööre, paremale-alla ja paremale alla ja peale hoonet kohe pööre vasakule. Parkla oli betooni tõttu ka oluliselt soojem kui õhk väljas. 2. km aeg 4.55. 

    Kolmas km oli ühe pikema sirgega, mis oli hea, kuid ootamatult muutus asfalt mingiks kivipuruks. Siis tuli joosta mingisse hoonesse, kus ka halb pinnas. Hoones sees sai täis kolmas km. 3. km aeg tuli 4.59. Enesetunne väga hea. Hakkasin vaikselt mõtlema, et ehk suudan joosta alla 50 minuti. Millal seda viimati suutsin? 2018 oktoobri keskel, sealt alates lõhkus mind depressioon ja nagu on selgunud, siis ka ravim. Samas ravi oli hädavajalik. 

    Hoonest väljudes jälle pöörded ja halb pinnas. Edasi pöörasime Suur-Sõjamäe tänavale ja ees oli lai ja pikk sirge, mis väga sobis. Silvia, Gert ja Aleksandra olid 4. km alguses mulle juua pakkumas, mille ka vastu võtsin. Sirgel tundsin end hästi ja hoogu ei kontrollinud. 4. km aeg tuli 4.52. Nüüd hakkasin enda pulssi jälgima ja selgus, et see pidevalt üle 140. See on minu jaoks jooksu keskel liiga kõrge. 

    Kui sirge lõppes, siis jälle pöörded vasakule, paremale, tagasipööre, paremale ja siis sai esimene ring läbi. 5. km aeg 5.05. Tundsin juba natuke raskust. Lootsin, et küll joogipunktis kogun end ja pulss aeglustub. Kahjuks seda ei juhtunud ja tõmbasin natuke hoogu maha. 6. km aeg 5.29. Olin väga kurb, et 50 minutit jääbki unistuseks. 

    7. km peal tõmbasin veelgi hoogu tagasi ja siis sain pulsi alla 140. Jälle see parkimismaja keerutamine, mis kõikide kellad ja telefonirakendused segi ajas, sest ühendus satelliitidega puudus. 7. km aeg koguni 5.34. Km keskmine aeg muutus juba nii aeglaseks, et hakkasin kartma lõpuaega üle 53 minuti. 8. km aeg 5.29. Peale seda hoonest läbi jooksmist tundsin, et olen täiesti kinni. Asfaldile jõudes õe käest juua ei vajanud, tempo all ja mõtted negatiivsed. 

    9. km asfaldil aga sain enesetunde paremaks ja tempo hakkas taas tõusma. Võitlesin küll raske enesetundega, kuid olen end harjutanud lõpus kannatama. Tasus ka ära, sest 9. km aeg tuli 5.02. Nüüd oli selge, et üle 53 minuti ei lähe aeg ja hakkasin 52 minuti alistamisele mõtlema. Kuigi oli raske enesetunne, ometi hakkasin nüüd teistest pidevalt mööduma. Peale sirget, kus jälle mitmed pööramised, sain  indu juurde ja suutsin tempot tõsta. 10. km aeg minu kella järgi 4.39. Finišijoone ületamisel täitus minu kellal läbitud maaks 10,08 km, ajaks sain 51.46. 



    Miks 10,08 km? Esmalt stardis oli paarkümmend meetrit lisajooksu kuni stardijooneni, siis parkimismaja, kus kell mõõtis vaid sammude järgi. See, et siiski alistasin 52 minutit, tegi mingil määral head meelt. Hiljem ametlikke tulemusi vaadates oli mu ajaks märgitud 51.29, mis veelgi enam rõõmustas. Lõpuks ka üks 10 km, mille talutava ajaga suutsin läbida. Tervislik seisund ei võimalda hetkel  kiiremini joosta. Kui end alguses oleks natuke tagasi hoidnud, siis ehk oleks parem lõpuaeg tulnud. Hetkel ma siiski pole 50 minutit võimeline alistama.

    10 km. võistluse lõpetas 1191 jooksusõpra, lõpetada ei suutnud 10, lisaks said 17 jooksjat disklahvi. Miks? Kas lõikasid? Ei kujuta hästi ette. 

    Korraldajatele soovitaks muuta rada, eriti just algust ja lõppu. Tundub, et võistlusest saab suur rahvaspordiüritus ja rada peaks algusest lõpuni parem olema. Eriti algus! Mitme grupiga stardid on hädavajalikud ja ega meid sellele rajale rohkem mahugi. 

    Minu ametlik lõpuaeg seega 51.29, lõplik koht 423., omas vanuseklassis M55 jäin 13. kohale.

    Cris sai oma lõpuajaks peale haigust 53.57 ja Kati 57.04.

    Km. keskmine aeg 5.08, keskmine pulss 141, maksimaalne 155, 28 tõusumeetrit. 74% jooksuajast jooksin 4. tsoonis, viiendat tsooni ma ei saavuta, lihtsalt ei suuda nii kiirelt joosta. Suutsin kuni haigestumiseni 2018 oktoobris. Pulss ei lähe mul sealt alates liiga üles ja ei treeni seda ka aeglaseks. Varasemalt oli mu pulss rahulolekus 50 ... 55, magades 35 ... 50. 

    Psühhiaater on mu ravi muutnud ja tervis on natuke paremaks muutunud. Loodan, et see jätkub.

 

    Kohtumiseni!

Kolmapäev, 3. august 2022

Kokkuvõte juulist 2022 ja Kambja jooksusarja teine etapp.

                     Tere taas!


    Juulit lihtne kokku võtta, oli vaid üks pisike võistlus ja katsetasin jooksmisega erinevalt. Jalgrattal liikusin oluliselt vähem kui kuu varem, aga jooksukilomeetreid siiski natuke lisandus. Kand on kahjuks veel üsna tundlik ja ma ei tohi pikemaid jookse eriti ette võtta. 

    Kõndisin kuu jooksul 85 km, jalgrattaga sõitsin 277 km ja jooksin 129 km. Rohkem joosta oleks olnud liiga karm vasaku jala kanna suhtes. Ajaliselt liigutasin end natuke üle 43 tunni. Tagasi tõmbusin just ratta sõiduga, kuna soovisin rohkem aega jooksule kulutada. Ei läinud läbi, aga loodan siiski, et sügisel saan rohkem joosta. Need 2 ... 7 km on mind ära tüüdanud, kuna need on minu jaoks justkui sprint. Hakkad nagu jooksu juba tundma ja siis on kohe lõpp. 

    30. juulil olin neljandat aastat järjest vabatahtlik abiline Elva rattamaratonil ja kõik need korrad olen liiklust reguleerinud Kalmemäel, Elva-Kintsli-Nõuni-Räbi ristmikul. Ilm oli natuke jahe ja Cris kaebas korra ka külma üle. Temagi oli abiline. Kaalusin muidugi pikalt, kas minna appi või osaleda hoopis ise sel võistlusel. Kuna aga mind vajati appi, siis valisin viimase. Suure tõenäosusega osalen Tartu rattamaratonil 25. septembril. Kuna pole suurem asi sõitja, siis piirdun 40 km distantsiga. 

    Kui nüüd jookse natuke kirja panna, siis:

1. juulil jooksin 2,01 km ajaga 10.23. 

2. juulil 5,01 km ajaga 27.46. Kiireim km viimane ajaga 4.42.

3. juulil 5,71 km ajaga 32.56. Lõpuosa tuli päris kiire.

4. juulil 2,01 km ajaga 9.58 ja see rõõmustas. Ka esimene km on hakanud mul üha paremini välja tulema.


5. juulil osalesin Kambjas ja jooksin oma kella järgi 9,69 km ajaga 57.51. Pildil näha ka raja kiiremad ja aeglasemad kohad. Sinine näitab kõige aeglasemat.


7. juulil jooksin 7,01 km ajaga 37.02. Keskmine km aeg rõõmustas: 5.17. Kiireim km eelviimane ajaga 5.06.

8. juulil läbisin joostes 5,01 km ajaga 30.14. Jooksin teadlikult hästi aeglaselt.

10. juulil jooksin 7,01 km ajaga 38.13, kiireim km viimane ajaga 4.45.

11. juulil 5,01 km ajaga 26.45. Kiireim km viimane ajaga 4.42.

    Kui midagi täheldada, siis esimese km ajad on paranenud ja on peaaegu alati juba alla kuue minuti. Varem oli see võimatu.

12. juulil jooksin 7,01 km ajaga 40.27. Teadlikult rahulik jooks, ainult viimasel km-l lisasin natuke tempot.

14. juulil 7,01 km  ajaga 37.18. Kiireim km viimane ajaga 4.42.

15. juulil läbisin 7 km ajaga 39.35, ühtlaselt ja rahulikult. Lõpus natuke kiirust lisades.

16. juulil läbisin 8,01 km ajaga 47.14. Jooksin hästi rahulikult ja aeglaselt, ainult viimasel km-l lisasin õige natuke.

17. juulil jooksin 7,01 km ajaga 40.30. Kiiresti jooksin vaid viimasel km-l, ajaga 4.48.

    Neli päeva järjest üsna pikad jooksud tegid siiski jalale natuke liiga. Valusaks jäi ennekõike vasaku kanna sisemine külg. Kanna alune pole õnneks valus.    

19. juulil jooksin 2,01 km asjaga 9.38, mis selle aasta kiireim.

20. juulil läbisin 5,01 km ajaga 25.33. Ka see jooks aasta kiireim. Viimase km aeg 4.30, mis rõõmustas.

21. juulil 5,01 km ajaga 27.13. Viimasel km-l natuke pingutasin: 4.55.

23. juulil jooksin 7,01 km ajaga 39.15. Kiireim km viimane ajaga 5.04.

    25. juulil jooksime koos Crisiga 10 km. Aeg tuli 56.28, kiireim km viimane ajaga 4.45. Tempole rõhku ei pannud, lihtsalt proovisime rahulikult ja natuke kiirema lõpuga joosta. Arvestada tasub ka seda, et minu kodukandis jooksmisel on iga km kohta keskmiselt  8 ... 10 tõusumeetrit.

26. juulil jooksin rahulikult 5,01 km ajaga 28.51. Ainult viimasel km-l natuke kiirendasin.     

    Edasi 2 puhkepäeva, kuna jalale ei meeldinud need 5+ km-ga jooksud. 

29. juulil jooksin 5,51 km ajaga 30.17, kiireim km viimane.

30. juulil jooksin 2,01 km rahulikult ajaga 10.38.

31. juulil proovisin aga kiiremat kolme. Aeg tuli 14.48, viimase km aeg 4.32.




    Natuke eraldi ka Kambja teisest etapist. Sel korral oli rada muudetud vastupidiseks ja lisatud üks osa. Seega rada ka 200 meetrit pikem kui esimesel etapil. Ringi algus raskem, siis natuke kergem osa, siis jälle raskem ning viimased poolteist km-t natuke kergem. Ja selliselt 2 ringi. Joogipunkt kahe ringi vahel. 

    1. km ajaga 6.37, 2. km 5.55, 3. 6.14. Siis sai raskem osa läbi ja neljas km ajaga 5.21. Viienda km aeg koos joomisega 5.57. Kuues km tõi aja 6.27, 7. km 6.00, 8. km 6.23. Edasi lihtsam osa ning 9. km aeg tuli päeva kiireim: 5.14. Viimase 700 meetrit andis ajaks 3.42. Teine ring kiirem kui esimene, aeg parem ka esimese etapi tulemusest. Seda olulisem, et teine etapp oli 200 meetrit pikem. Taas sain karika, oma vanuseklassis 1 konkurent, keda sel korral võitsin. Sama vanuseklassi kahele naisele aga kaotasin. Tublid naised! 

    Lõpuaeg 9,7 km kohta 57.51. Üle pika-pika aja keskmine kiirus Kambjas alla kuue minuti km kohta. Tõusumeetreid kogunes 183, keskmine pulss 138, maksimum 151.

    Kui veel midagi endast lisada, siis rattasõit muutus kiiremaks ja kergemaks, sama jooksuga. Aga pulss hoiab mind ikka tagasi. Pulss lihtsalt üle 152 ei lähe. Kui see muutuks ka kiiremaks, siis küllap muutuks seda ka jooks. Praegu läheb hing kinni ja õhku ei jätku pulsil 150. 

    Depressiooniga asi natuke paranenud, ravimi vahetus on kasuks tulnud. Kuid kand teeb siiani muret. Kas ma üldse saan hakata pikemaid distantse läbima. Alla 10 km pole nagu õige jookski. 

    Järgmisena on ees ootamas 2. augustil Kambja kolmas etapp ning 13. augustil püüan Ülemistel öö(õhtu)jooksu siiski läbi joosta. Ja ehk ka hooaja parima tulemuse saada. Eelmisel aastal läks halvasti, kand ei lasknud kõndidagi.

     Seniks kohtumiseni!