Tere taas!
Kuu algas kenasti. Kuigi teistega võrreldes olin Kambjas aeglane, siis ometi tegin parima tulemuse seal. Ajaks sain 54.33, rada kohutavalt porine. See oli siis 3. juunil. Edasi võtsime suuna Ventspilsi, kus toimus 8. juunil Ventspilsi poolmaraton. Crisiga panime endid kirja just poolmaratonile. Crisil vorm ehk elu parim, mina selle aasta parimas seisus.
Kahjuks sama nädala kolmapäeval tundsin kurgus valu. Kuid reedel polnud enam midagi ja sai laupäeval teele asutud. Sõit sinna on üsna pikk ja väsimus kohale jõudes parajalt suur. Käisime võistluskeskuses ja võtsime numbrid välja ning jalutasime natuke.
Magama minnes tundsin hingamisteedes end natuke imelikult. Ning hommikul ärgates olin kergelt haige. Otsustasin jooksust loobuda, sest ka rinna all oli imelik ja ebameeldiv tunne. Cris muidugi jooksis ja saavutas isikliku rekordi. Mina elasin talle kaasa. See natuke lohutas.
Koju tagasi ja hakkasin Elva Südaööjooksu ootama, mis toimus 13. juunil. Aga olin haige ka esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval. Seega tuli loobuda ka Elva jooksust, mida väga ootasin. Tänu Marekile sain vahetada jooksu virtuaaljooksu vastu. Keha aga vaevles kaua ja tuli päris pikk vahe jooksmisele ja jõusaalis käimisele. Hiljem küll hakkasin taas jooksma, aga jõudu oli vähe.
27. juunil osalesin Hellenurme Suvejooksul. Vihm rikkus kruusateed väga ära ja teed olid pehmed ning libedad. Sain siiski kuidagi hakkama ja läbisin ametlikult 10,2 km ajaga 53.52. Enda kella järgi 10,08 km. Pulss väga kiire, jooksmine suhteliselt ebameeldiv.
Kuna kuu hakkas lõppema, tuli ära joosta ka Elva Südaööjooksu virtuaal. Et Elvas mõnes kohas teedel remont ja oleks pidanud kohati sõiduteel jooksma, siis loobusin originaalrajast ja jooksin Elvast, Arbimäelt peaaegu Nõo surnuaiani. Mööda kergliiklusteed, 100 tõusumeetriga. Lõppaeg 52,58, kusjuures üks peatus tuli ka teha. Muidugi aeg jooksis samal ajal nagu nõutud. Joosta oli väga raske.
Et poolmaraton jäi juunis jooksmata, otsustasin 30. juunil selle omal käel ära joosta. Valisin rahulikuma tempo ning läbisin 21,1 km ajaga 2.03.25, tõusumeetreid ligi 100. Palju edasi-tagasi tiirutamist, et tõusumeetreid paljuks ei lähe. Jooks aga oli taas raske.
Juunis lootsin 300 km läbida, aga jäin sellest kaugele maha. Korvpalli harjutasin natuke üle kolme ja poole tunni, jõusaalis sain olla vaid 10 tundi ja 56 minutit. Kõndimine oli aga ainus, millega rahule jäin. Läbisin 98,3 km ja pikka aega pole selja tõttu nii palju saanud kõndida.
Jooksin kokku 226,5 km. Kui haigust ei oleks olnud, siis oleks see 300 km kindlasti täis tulnud ehk rohkemgi. Kokku jooksin 25 korda, osadel päevadel kaks korda. Distantsid 3,25 ... 21,1 km. Vähemalt 10 või rohkem kilomeetrit jooksin 10 korda. Paar lühikest jooksu kiirelt, mõni ka aeglaselt, enamuse aga 5.30 ... 5.50 tempoga.
Kokku kogunes juunis erinevaid sportlikke harrastusi ja liikumisi 56 tundi ja 40 minutit.
Mis edasi? Ootamas on Kambja Jooksusarja teine etapp. Juulis kahjuks korralikke jookse väga ei olegi. Augustis plaanin Ülemistel poolmaratoni joosta. Samas kui seda teksti siin kirjutan, on mu jooksuvõimekusega midagi halba juhtunud. Iga jooks on raske ja nüüd ka valud ja raskustunne rinnus. Seega võib ära jääda Kambja teine etapp. Jooksmist mõtlen. Kõndida saan seal ikka.
Varsti ka perearstile, et uurida, mida see kuri viirus võis kahjustada. Vastupidavus oli enne Ventspilsi juba päris hea, nüüd see oluliselt vähenenud. Tahaks ka täna joosta, aga ei saa, halb on olla. Järgmisel nädalal saab asi selgemaks.
Seniks kohtumiseni, kuni leian põhjust kirjutamiseks!
