Vändra maratoni 16 km.

                             Tere taas!

    Kirjutan kokkuvõtte üritusest, kus osalesin esmakordselt. Kuna mu seis oli kahtlane, siis ei riskinud poolmaratoni joosta, kuigi soovisin väga. Ka 8 ja 16 km vahel kahtlesin kaua. Lõpuks otsustasin riskida. Cris otsustas osaleda 8 km distantsil. 

    3. mail startisime kell 8, Puhjast võtsime peale Heleni ja Kati. Ka nemad olid end kirja pannud vastavalt 8 ja 16 km jooksule. Natuke enne kella kümmet olime kohale. Võtsime numbrid välja, natuke kõndisime ning siis stardikoridori. Kuna osalejaid polnud väga palju, siis stardikoridoris oli lihtne omale sobilik koht leida. 

    Start kell 11. Kolmveerandring staadionil, pisike sirge ja siis pööre vasakule suurele tänavale. Pikka aega jooksis Helen minu ees, vahe mõnikümmend meetrit, Kati oli minust natuke taga. Cris kadus ees kiirelt. Esimene joogipunkt oli teise ja kolmanda km vahel, loomulikult ei joonud ega näinud teisigi veel joomas. Kuni Pärnu - Rakvere teeni oli 4 km, sealt tegid 8 km osavõtjad tagasipöörde, kõik ülejäänud distantse jooksjad pöörasid sealt paremale ja nii kuni tagasipöördeni. 

Esimesed 4 km:

1. km 5.23, pulss 114/126, 

2. km 5.19, pulss 120/123, 

3. km 5.17, pulss 122/125, 

4. km 5.15, pulss 124/130.

    Tempo tundus sobivat, mingil määral hoidsin end tagasi, et ikka kogu distantsi vastu peaksin. Kui olin jooksnud 3,75 km, siis nägin Crisi heas tempos juba tagasi jooksmas. Minul eest ära jooksnud juba pool km. Kusagil viienda ja kuuenda km vahel teine joogipunkt. Võtsin spordijoogi.  Tuul oli suuresti pool tagant ja aitas kergemalt edasi liikuda. 

5. km 5.16, pulss 125/130, 

6. km 5.20, pulss 122/125.

    7. ja 8. km-d olid natuke lühemad ja tagasipööre toimus minu kella järgi 7,93 km kaugusel stardist.  Seal ka joogipunkt, kus valisin taas spordijoogi. Tagasi pöörates olid ka kaks järgmist km-t tsipa lühemad, edasi aga kuni lõpuni täpselt sama pikad kui mu kell mõõtis. 

7. km 5.20, pulss 123/127, 

8. km 5.18, pulss 125/132.

    Nii kui tagasi pöörasin, hakkas tuul vastu puhuma. Kohatised metsatukad kaitsesid vahel, samas lagedatel kohtadel segas tuul ikka päris palju. Kuna olin end esimesel poolel natuke tagasi hoidnud, siis arvasin, et tuule tõttu tempot tõsta ei suuda. Pulss alustas ka kiirelt tõusu. 

9. km 5.14, pulss 131/134, 

10. km 5.14, pulss 131/135.

    Joogipunkt ja spordijook ja enda kohta vapralt edasi. Raske ei olnud, aga jooksin piiri lähedal.

11. km 5.24, pulss 133/136, 

12. km 5.12, pulss 134/136.

    Siis pööre vasakule, Vändra suunas. Mingil hetkel hakkas tuul otse vastu puhuma, puud enam ei kaitsnud. Jooksmine muutus juba raskeks, samas ka tempo natuke tõusis. 

13. km 5.07, pulss 135/137.

    14. km-l joogipunkt, mis sobis hästi. Valisin ka nüüd spordijoogi, sest kõhule ei olnud eelnevad halvasti mõjunud. 

14. km 5.13, pulss 136/139, 

15. km 5.11, pulss 137/139. 

    Jooksin hästi piiri peal, ometi õnnestus viimasel km-l natuke lisada, muidugi vaid tahtejõu abil. Staadionil oli imelik üksinda joosta, konkurent oleks ära kulunud. Finišisirge ja finiš. Nagu selgus, oskasin kella n.ö. kinni pannes oma numbri käega kinni katta ja sain selle kohta ka meeldetuletuse.

16. km 4.55 tempo, pulss 140/144. Kuna kell mõõtis läbitud distantsiks 15,86 km, siis selle 0,86 km läbisin ajaga 4.14. 

    Stardis olin stardijoonest umbes 10 meetri kaugusel, seega oli võistlusmaa pikkus minu kella järgi 15,85 km. Ametlikuks lõppajaks sain 1.23.20, netoaeg 8 sekundit kiirem. 

    Esimese poole läbisin enda kella järgi keskmise km ajaga 5.18. Teine pool õnnestus vastutuulest olenemata kiiremini joosta ja sain lõpuks km keskmiseks ajaks 5.15. Ametlikus protokollis on märgitud km keskmiseks ajaks 5.12, aga see ei ole täpne. Keskmine ja maksimaalne pulss 128/144, sammu pikkus 1.11. Tõusumeetreid kogunes minu kella järgi 59, iga läbitud km  kohta alla 4 meetri. Tegelikult arvan, et kell võis natuke eksida ja tõusumeetreid oli vähem. Vaadates pulsi andmeid, olin tõesti poolmaratoniks võimeline, võistluspulsi keskmine peaks minul vähemalt 130 olema.

    Kokku oli stardis 19 jooksjat, neist 6 naist. Saavutasin 12. koha, kusjuures jäin kindlalt alla ka kahele naisele. Minust taga pool vaid 3 meest. Seega üsna kehva, aga ise jäin rahule. Kartsin halba, kuid sain nii hakkama, et oleks võinud siiski osaleda poolmaratonil. Eks järgmisel aastal mõtlen pikemale distantsile.

    Kati sai naistest 3. koha ja pääses poodiumile. Tubli! 8 km distantsil saavutas Cris 55 naisjooksja seas 5. koha, mis ju päris hea tulemus. Kokku 86 osaleja seas sai ta 12. koha. Helen sai 17. koha. Naised jooksid siis kõik hästi, mina meeste seas kehvasti.

    Medal, diplom, seljanka. Aitasin supi jagajatel ka suppi juurde tuua, mis tekitas tähtsa enesetunde. Kutsuti ka järgmistel võistlustel osalema. Edasi sõit koju ja saigi kokkuvõte läbi.

    Kohtumiseni järgmisel korral!

    

    

Kokkuvõte aprillist 2025 ja Valga - Valka Linnajooksult.

                             Tere taas!

    Aprillis kogunes erinevate liikumiste ja sportlike harrastuste peale 59 tundi ja 33 minutit. Eelmise kuuga võrreldes vähe, aga tegelikult olen rahul. Korvpalli mängisin ja harjutasin 10 tundi ja 18 minutit, jõusaalis kulus aega natuke alla 21 tunni. Kõndimas käisin üsna vähe, kilomeetreid kogunes 36,7. 

    Rahul olen aga jooksukilometraažiga. Läbisin kuu ajaga 212 km, aega kulus sellele harrastusele 20 tundi ja 36 minutit. Jooksuvabu päevi oli 7, kaks korda päevas jooksin neljal korral. Distantsid 3 ... 16,1 km. Vähemalt 10 km või rohkem jooksin üheksal korral. 

    Kõige halvem jooks oli 29. aprillil ja seda mitte ajaliselt, vaid enesetundelt. Ka peale jooksu olin täielikult kurnatud mitu tundi ja tundus, et pikad distantsid jäävad sinnapaika üsna pikaks ajaks. Sealsamas lühikest maad suudan enda kohta kohati päris hästi joosta. Viimati läbisin 3 km ajaga 13.55, mis minu viimase 7 aasta parim tulemus. Varasemalt jooksin ka minuti jagu kiiremalt. Aga ravim segab meeletult ja ära jätta ma seda esialgu ei tohi ja nagu eelmise aasta kogemus näitas, ma ka ei saa. Kui jätan ühel päeval rohu võtmata, siis juba järgmisel päeval on jooks tihti kiirem ja kergem. 

    Väikese kokkuvõtte panen kirja ka Valga - Valka Linnajooksu kohta, mis sel aastal toimus 13. aprillil. Osalesime seal Crisiga. Arvestades hetkeseisu, kartsin aega üle 55 minuti. Cris aga läks kohe 50 minuti lõppaega alistama. 

    Hommikul startisime kell 11 ja tund hiljem olime kohal. Auto sain parkida Sepa tänavale, kust võistluskeskuseni 150 meetrit. Võtsime oma stardimaterjalid välja ja käisime Selveris ning sealses wc-s. Edasi vahetasime autos riided ja selgus, et vaja uuesti wc-s käia. Võistluskeskuses nii suure ürituse kohta wc-sid vähe ja järjekord meeletu. Tuli uuesti Selveri omas käia. Starti jõudsime mõnikümmend sekundit enne stardiaega. 10 km start kell 13.00 ja 5 km start kell 16.15. 

    10 km distantsile startis 293 jooksjat, neist lõpetas 290. 1 katkestas ja 2 diskvalifitseeriti. Ei osalenud 64 end kirja pannud osalejat. Start on Valga Keskväljakul ja suund Sõpruse tänavale. Sealt algab kohe ka Läti. Lätis jookseme umbkaudu 3 km. Suur osa jooksust ümber Pedeli jõe ja selle paisutatud järvekestest.

    Kerge tõus üsna alguses, siis teisel km-l, 6. km ka kerge tõusuke, siis ka 7. km-l, 8. km-l ja viimasel. Muu jooks üsna tasane. Tõusumeetreid natuke üle 50. Seega mitte raske, aga ka mitte väga kerge jooks.

    Alustasin jooksjate lõpuosas, enne kõndijaid. Ometi olid osad kõndijad nii keppidega kui ilma, pressinud endid jooksjate vahele ja segasid mingi aja jooksjaid. Eriti häirivad need, kes samal ajal teiste vahel keppidega vehivad. Milleks seda neil vaja, seda mõista ei suuda. Ehk tuleks käijad eraldi startima saata? 

    Kuna algus tuli väga aeglaselt, siis kõndijatest vabanedes lisasin tempot rohkem kui oleksin muidu teinud. Ennekõike oli mõttes joosta alla 55 minuti. Mingil määral mõtlesin ka eelmise aasta tulemuse alistamisele, kuid üsna vähe. Eelmisel aastal sain ajaks 53.14. 

    Esimesed 1,4 km on jooks ühel tänaval, ühel sirgel, mis teeb stardijärgse jooksu üsna meeldivaks. Mahume kõik ilusasti tänavale ära ja ruumi jääb ülegi. Esimese km ajaks sain 6.32, mis aasta varasemaga võrreldes enam-vähem sama. Pulsi keskmine ja maksimum olid 117/129. Teine km natuke raskem, aga ajaks sain 5.11. Pulss 129/136. Peale seda aeglane ja pikk kergelt laskuv tänav. 

    3. km aeg 5.06, pulss 125/131. Hakkasin juba lootma, et kui kestan, jooksen eelmise aasta tulemuse siiski üle. 4. km-l on pöördeid rohkem, selle ajaks sain 5.08, pulss 129/136. 3,6 km läbimisel jõuame Eestisse tagasi ja siis üsna tasasel pinnal ligemale 2 km. 

    5. km ajaks sain 5.07, pulss 133/134. 6. km lõpu poole tuleb tõus, laskumine ja Pedeli äärde tagasi. 6. km aeg 5.09, pulss 136/143. Pulsi tõttu olin kergelt ärevil ja hakkasin tempot tsipake alla suruma. Sest kui nüüd vastu pean, jooksen kindlalt eelmise aasta tulemuse üle. 

    7. km-l tõus, selle km ajaks sain 5.15, pulss 140/147. Edasi tõus 8. km-l, kus möödusin ka oma heast konkurendist Ulvist. Peale seda tõusu oli natuke aega raske, kuid elasin üle ja sain eelmise hoo tagasi. Selle km aeg tuli 5.07, pulss 142/149. 9. km. taas Pedeli ääres, aga pööramisi oli piisavalt. Tasane km, mille läbimise ajaks sain 4.53, pulss 143/148. 

    Muretsesin viimase km pärast, kuna seal kerged tõusud, aga seda pikalt ja alles viimased 300 ... 350 meetrit on kergemad. Pidasin siiski vastu ja möödusin nii mõnestki jooksjast. Ajaks sain 4.53, pulss 149/152. Kuigi see oli sama kiire km kui eelmine, siis see oli  oluliselt raskem. Edasi veel mõnikümmend meetrit ja finiš. Lõppajaks sain 51.28, eelmise aasta tulemus kindlalt löödud! 

    Analüüsides, miks siis nii? Katsetasin rohuga ja võistluseelsel päeval seda ei võtnud. Ja võistluspäeval, alles peale jooksu, sõin oma ravimi ära. See julgustas. Eelmisel suvel muutus mu jooks kiiremaks sealt alates, kui pidin ravimit üle päeva võtma ja suutsin seetõttu kõik 10 km jooksud joosta alla 50 minuti. Ka Elva Südaööjooks, kus selle alistasin 1 sekundiga.

    Jooksu keskmiseks pulsiks sain 134, maksimumiks 153. Km keskmiseks ajaks 5.09, seda siis ametlikult. Tõusumeetreid 54, 172 sammu minutis, sammu keskmine pikkus 1.13. 

    Lõpuaegu uurides ei leidnud enda aega protokollist. Läksin muidugi uurima, milles asi ja selgus, et mina ei olnud ainus selle probleemiga. Õnneks asi lahendati ja lõppaeg ilmus ka protokolli. Medalil aga kahjuks vale aasta. 

    Kuigi sel aastal oli korraldajatel nii mõnigi viperus, siis ometi jään kindlaks sellele, et üritus on tore ja sobib rahvajooksjale suurepäraselt. Muide, ka supiga oli mul väike jama. Nimelt oli hernesupis põhiliselt vesi ja paarkümmend hernest, maitselt suuresti vaid vesi. Pidin selle ära viskama. Arvatavasti lisati supile vett, aga paksemat värki mitte. Kuna teised ei kaevanud, ju siis lisati see paksem  peale mulle "supi" andmist.

    293 jooksja seas sain 134. koha, kiiremad olid minust ka 21 naist. Omas vanuseklassis sain 30 jooksja seas 16. koha. 182 mehe seas sain 113. koha. Crisil läks paremini ja jooksis minust kaugele ette. 

   Mis edasi? Enne selle jutu kirjutamist osalesin 3. mail Vändra maratoni 16. km distantsil. Sellest kirjutan eraldi. Kirjas olen veel Elva Südaööjooksul ja Tartu Linnamaratonil. Rakverre ei lähe, sest Eesti Ööjooksu FB lehel mind blokeeriti ja seda vaid ausa kriitika tõttu. Ainus nende üritus, kus plaan osaleda, on Ülemiste ööjooksu poolmaraton. Loodan vaid, et sel aastal on distantsi pikkus tõepoolest 21,1 km, mitte paar km vähem. Osaleda plaanin Kambja jooksusarja etappidel, kindlasti ka paaril Läti jooksuvõistlusel. 

    Osad meie võistlused on aga nii kalliks muutunud, et vaid seetõttu jääb osalemata. Näiteks ka Rapla Suurjooksu poolmaraton on minu jaoks juba natuke kallis, sügisene Paide - Türi veelgi kallim. Tallinna Maratonist ei räägigi. Õnneks Eesti Ööjooksude üritustel on natuke hinda langetanud. Tartu Maratoni Maastikumaraton on samuti üle jõu käiv, lisaks ei osale seal ka seetõttu, et korraldajad muutsid võistluse formaati ja kaotasid Otepää - Elva jooksu üldse ära. Häid traditsioone ei muudeta!

    Esialgu rohkem ei ole plaanis. Jälgin hooaja kalendrit ja võimalusel kusagil siiski osalen.

    Kohtumiseni!

Kokkuvõte märtsist 2025.

                             Tere taas!

    Aeg justkui lendab. Valga-Valka Linnajooksuni jäänud vaid 1 nädal. Hetkeseis mul selline, et hea kui 55 minutiga selle distantsi läbida suudan. Kuigi raviskeemis toimus muudatus, ei ole see veel nii suurt mõju avaldanud, et kiiremini suudaks joosta. Samas viimastel päevadel on jooksmine tsipa kergem olnud. Vahepeal kogusin VO2MAX süsteemi järgi vaid miinuseid. Kella järgi on selle number hetkel 48. 

    Märts oli minu jaoks üsna tegus kuu, kuid õla vigastus andis taas tunda. Jõusaalis läksin ühe harjutuse juurde tagasi, mida kaua ei teinud ja peale 5 ... 6 korda ilmnes õlas taas valu. Pean parema käega end tugevalt tagasi hoidma. Talla alusega aga seis parem. Tuli välja, et valu seal all lampjalgsusest ja kui vastava talla alla panin, on see häda vaikselt järele andmas. Põlv aga nagu ikka, kulumist ei peata kahjuks miski. 

    Märtsis tegelesin erinevate liikumiste ja sportlike tegevustega kokku 71 tundi, mis peaks olema mu kuu aja rekord. Kõndisin ikka vähe, kokku 37 km, aga korvpalli mängisin ja harjutasin 6 tundi ja 21 minutit ning jõusaalis treenisin end 37 tundi ja 46 minutit. Kindlasti pole ma varem nii palju jõusaalis kuu aja jooksul varem käinud. 

    Väga rahul olen jooksmisnumbritega. Jooksukilomeetreid kogunes 193. Pikemaid jookse vähe. Distrantsid 3 ... 21,1 km. Viiel korral jooksin vähemalt 10 km ja korra kuu lõpus ka 21,1. Väga aeglaselt, aga just seda ma soovisingi. Tahtsin lihtsalt vaadata, milline mu pikema maa vastupidavus on. Lõppajaks sain 2.08.42, kusjuures teise poole läbisin siiski natuke kiiremini. Keskmine km aeg tuli 6.05, pulss 122/147. Tõusumeetreid kogunes kella järgi 202.

    Kahel korral proovisin ka 3 km maksimaalse kiirusega joosta. Kuu alguses sain keskmise km aja 4.53, kuu lõpus aga vaid 5.19. Pulss 129/145, mis siiski ei ole väga kõrge. Mõned jooksud andsid keskmise aja üle 6 min km kohta, aga üldiselt 5.35 ... 5.55.

 

    Mis edasi? Nagu juba kirjutasin, et 13. aprillil jooks Valgas. Võrdlus eelmise aasta jooksuga on 53.16. Tol korral oli enam-vähem ilm, joostud sai lühikeste riietega. Sel korral nii ei saa, ilmaprognoos on kehv.

    Mis aga peaasi, otsustasin end kirja panna oktoobri Linnamaratonil maratoni distantsile! Viimati jooksin maratoni Moskvas 2020. aasta veebruari keskel. Eks see poolmaratongi oli nagu väike katsetus, et kas mul on mingit lootust sellele. Kuna raviskeemis oli muudatus ja augustis võib veel muudatus tulla, siis ehk  siiski saan maratoniga taas hakkama. Rõhk ei ole üldse ajal, vaid läbimises ja seda joostes, mitte vahel kõndides. Kuigi maratoni puhul tavalise rahvajooksjana ei tea iial. Igatahes kodus poolmaratoni joostes andis selg lõpu poole endast kangusega tunda. Ei teagi, mida oma seljaga ette võtta, et see oleks paremas seisus sügiseks.

    Kohtumiseni järgmisel korral!

Veebruar 2025.

                             Tere taas!

    Kuna talv tuli veebruaris tagasi, siis jooksma hakkasin põhiliselt sees, Elva spordihoones.  Sisejooksud 125 meetrisel ringil on igavad, aga siiski etemad kui joosta lindil. Kõndida sain vähe, kuid korvpalli harjutada ja mängida ikka sain ja jõusaalis käisin ka piisavalt. Korra olin ka hästi kergelt 2 päeva tõbine. 

    Sportlikke harrastusi ja kõndimist kogunes ajaliselt kokku ligi 51 tundi. Kõndisin 25,5 km. Vähe, kuid siiski rohkem kui kahel eelmisel kuul. Korvpallimängu ja harjutusi sai tehtud kokku 8 tundi. 

    Jõusaalis tegin lühemaid trenne rohkem, kuna käisin tihedamini. Kokku pingutasin seal 22 tundi ja 33 minutit.

    Hea tulemus lühikese talvekuu kohta tuli ka jooksmises. Jooksmas käisin 20 korda ja läbisin kokku 157 km. Distantsid 4 ... 15 km. Jooksud kõik aeglased, rahuliku pulsiga. Näiteks 15 km jooksul oli keskmine pulss 120. 

    Suusatada lume vähesuse tõttu kahjuks ei saanudki. Ja enam ei saa ka. Talved on meil keskmiselt muutunud soojemaks ja kui lumi tulebki, sulab see ruttu ja päris korralikku külma vaid üksikutel päevadel. Minu akna taga oli selle talve kõige külmem temperatuur -21,2.

    Tervise koha pealt see, et depressioon on taandumas, aga selle raviks mõeldud rohi on muutnud mu pulsi tublisti kiiremaks ja seetõttu ka aeglasemaks ja vähem vastupidavaks. 

    Märtsis püüan ka piisavalt joosta ning esimene ametlik võistlus tuleb 13. aprillil Valgas. Eelmisel aastal sain seal ajaks 53.14. Sel korral on sooviks see aeg üle joosta, kuid ravimi kõrvaltoime tõttu on see  küsimärgi all. 

    Kohtumiseni!

Jaanuar 2025. Uuel aastal ... hooga.

                             Tere taas!

    Pealkiri siis vastav. Joosta sain piisavalt, aga kõndida ja suusatada väga vähe. Ainult kahel päeval terve kuu jooksul oli suusailm ja sellest ühel korral käisin suusatamas. Raske muidugi oli, aga olen selle korraga enam-vähem rahul. Läbisin 6. jaanuaril 13,13 km ajaga 1.10.12. Keskmine kiirus 11,2 km/h, mis esimese korra kohta käib kah. Pulsi keskmine tuli 128, maksimaalne aga 179. Selles kahtlen. Kõrge pulsiga kohti muidugi oli, aga kahes kohas oli tulemus anomaalne. Arvan, et maksimum oli 155 ... 160. Tõusumeetreid kogunes 115. Kõige aeglasema km aeg 7.14 ehk siis pidev aeglane tõus, kiireim km aeg tuli kohe järgmine kui sama teed tulin alla tagasi ajaga 4.08.

    Kõndisin vaid 10,8 km. Korvpalli mängisin ja harjutasin 8 tundi ja 23 minutit, jõusaalis käisin 12 korda, mis ajaliselt andis kokku 17 tundi ja 59 minutit.

    Rahul saan olla aga jooksmisega. Eks ilmad suuresti "süüdi", kuna sai õues palju joosta. Sisejookse oli vähe. Kui kuu esimeses pooles jooksin vähe, sest lume lükkamist oli väga palju, siis teises pooles sain joosta nii nagu soovisin. Jooksmas käisin 22 korda, kokku läbisin 173,27 km. Distantsid 5 ... 10,5 km. Sellest vähemalt 10 km läbisin 8 korda. Jooksud aeglased, rahulikuma pulsiga. Võrreldes suvega on pulsi keskmine kahjuks tõusnud ja mitte vähe. Kui veel oktoobri alguses oli VO2Max mul 51, siis mõni nädal hiljem 48. Viimase kahe jooksuga olen selle saanud 49 peale tagasi.

    Nagu selgus, on pulsi tõusu taga depressiooni ravim, mida olen hakanud vihkama ja millest väga keeruline vabaneda. Sama ravim kergitab ka niigi mu kõrgema poolset vererõhku veelgi. Samas sügisel alanud uus depressiooni hoog on hakanud raugema ja tuju oluliselt parem. 

    Õlg on muutunud järjest paremaks ja tasapisi olen suurendanud ka jõusaalis koormuseid. Enamike meeste jaoks on minu liigutatavad raskused üldiselt kerged, kuid oluline on dünaamika. Hoiatati ju mind, et sellest vigastusest paranetaks aasta kuni poolteist. Korvpallis ei julge veel parema käega endast kõike võimalikku anda. Kusjuures suusatamisel ei anna õlg üldse tunda. 

    Kuu keskpaiku sain ka aasta numbri võrra vanemaks ja nüüd on oodata vaid aasta, et esimene number algaks kuuega. Ei taha! Kerge ülekaaluga ei saa ka kuidagi hakkama. Tahtejõudu on selles osas vähemaks jäänud. Kui kaalu langetusega alustasin 2014. aastal, siis läks asi kergemalt ja pooleteise aastaga kaotasin 35 kilo. Praegu on vahe vana kaaluga võrreldes 25 kilo. Kui neid vigastusi ei oleks, saaksin rohkem liikuda ja siis kaaluga lihtsam. 

    Põlvehäda ei kao kuhugi, kuna kulumist ju kahjuks tagasi ei pööra. Põlve ortoos ja pidev glükoosamiini söömine hoiab selle kontrolli all. Nii kui ravimi jätan, muutub põlv uuesti valusaks. Selg ei ole tunda andnud, aga ma ei ole ka kõndimas käinud. 

    Kuna talv vist tuleb tagasi, loodan siiski veel suusatamas käia. Kui ilmad muutuvad jahedamaks ja vähem tuulisemaks, saan ehk ka kõndida. Lumega väljas joosta eriti ei taha, siis tulevad rohkem tüütud sisejooksud. Suusavõistlustele sellise vähese kilometraažiga ei saa minna, kuigi Alutaguse maraton oleks tore! Jooksuvõistluseid ei ole suurt ollagi, küll aga panin end kirja Valga - Valka Linnajoosule aprillis. Unistuseks on aga vähemalt ühe jooksumaratoni läbimine sel aastal! Viimati jooksin maratoni 15. veebruaril 2020. aastal. Kui eelmise suve lõpul ei oleks tulnud seda talla alust valu, oleksin Linnamaratonil õnne proovinud. 

    Seniks kohtumiseni!