laupäev, 8. juuni 2024

Eesti Ööjooks Rakveres.

                     Tere!

    Otsustasin lühidalt selle jooksu kirja panna, kuna saavutasin enda kohta hea tulemuse. Registreerisin end 10 km jooksule, sama tegid ka Silvia, Liisi ja Kristen. 

    Kell 16.30  alustasin kodunt sõiduga, käisin läbi ka Lõunakeskuse Maksimarketist ja edasi võtsin Liisi ja Kristeni peale. Sõidu ajal ajasime üht vihmasadu taga ja püüdsime selle ka lõpuks kinni. Olin aga täielikult rahulik, kuna kõik prognoosid lubasid õhtuks Rakverre kuiva õhtut. Radaripilt aga näitas, et ei pruugi kuivaks jääda ja õhtused prognoosid olid kõik muudetud ja prognoosisid hoopis sadu. Nii palju siis nendest ilmamudelitest.

    Rakverre jõudsime mõni minut peale seitset. Auto parkisin Vee ja Kastani ristil asuvasse parklasse. Peagi saabus samasse parklasse ka Silvia. Kastani tänav oli üles kaevatud ja seetõttu vist oligi jooksutrass ja võistluskeskuse asukoht muutunud. Võtsime numbrid välja ja auto juurde tagasi. Kahjuks aga jõudis siis vihm kohale ja sadas kuni stardini. 

    Veetsime autos aega, vahetasime riided ja jalanõud ja siis jooksuga võistluskeskuse juurde.  Osadele vihm meeldib, kuid mulle ainult jooksu ajal, muul ajal jooksuriietes see mulle ei sobi. Spordihoones sees ootasime viimase hetkeni, tegin seal ka natuke venitusi ja mõni minut enne kella kümmet läksin starti. Rajale tuli end teiste vahelt pressida, kuna osad vist ei tihanud otse rajale end teiste vahele pressida. Parajasti käis ka ametlik soojendus, kus mina olen alati väga tagasihoidlik. Ka stardieelne vanne jäi mul vandumata. Samas sellest polnudki tolku, sest kogu jooksu ajal nägin vaid üht jooksjat, kes vannet jooksu ajal ka täitis.

    Kui nüüd plaanidest kirjutada, siis ennekõike soovisin selle aasta parimat tulemust. Valgas läks ametlik aeg natuke üle 53 minuti. Mõtlesin, et rahule jään vaid siis kui suudan joosta alla 52 minuti. Muidugi, salamisi lootsin eelmise aasta Ülemiste 50.07 üle joosta, kuid selles kahtlesin tugevalt. Seega: alla 52 minuti! Esimene km nii nagu läheb ja edasi saada keskmine 5.12 km kohta ning lõpus natuke kiirendada kui jaksu peaks olema. 



    Start oli väga tihe ja kella panin käima täpselt stardijoone ületamisel. Keeruline oli jalale uuteks sammudeks ruumi teha. Kurvides astusid mõned ka väljastpoolt ootamatult sisekurvi teistele ette. Õnneks ei kestnud selline trügimine kaua, kuna peagi jõudsime laiemale tänavale. Esimese km aeg rõõmustas, sest massis jooksmisest olenemata sain ajaks 5.25. Samas pulss tegi ärevaks, kuna näitas juba üle 130. Vihmasadu lõppes ja hakkasin natuke kuuma tundma. 

        Kui läbitud sai 2. km, siis natuke ehmatasin, sest km ajaks sain 5.01 ja keskmine tõusis 5.13 peale. Ei julgenud nii kiiret tõusu 5.12 keskmise kanti saavutada. Pulsi keskmine sel km-l oli 134. Liiga varajast pulsi tõusu üle 130 aga kartsin, sest siis tuleb piir rutem kätte. 

    Esimesel kolmel km-l oli pööramisi liiga palju, edasi oli neid vähem. Kolmanda km aeg 4.59 ja seega muutus km keskmine aeg juba nii ruttu 5.08 peale. Pulsi keskmine 134. Kuna pulss jäi muutumatuks, siis see rahustas. 

    Neljandal km-l oli ka tõusu ning km ajaks sain 5.04. Keskmine 5.06, see aga eeldas, et alistan ka 51 minuti piiri. Pulsi keskmine sel km-l oli 136. Teadsin, et kui pulsi keskmine läheb üle 140, siis võin end kinni joosta. 

    Viies km oli ebameeldiv, algas see tõusuga ja siis muutus pinnas. Imelikud munakivid ei võimaldanud vabalt joosta. Km teine pool oli pinnasest olenemata kerge, kuna tulid laskumised. Üks kitsas lõik oli aga väga kehva munakivi tee ja seal pidin väga jalga hoidma. Kui jooksin üle stardijoone, siis sain ajaks 25.10. Viie km täitumisel sain aga ajaks 25.27, km aeg 4.58, keskmine 5.05. Pulsi keskmine oli 136. 

    50 minuti alistamine ei tundunud väga tõenäoline, sest selleks pean teise poole jooksma minuti jagu kiiremini. Kuna aga ring osutus lühemaks kui 5km ja ringi ajaks sain 25.10, siis arvasin, et suudan teisel ringil need 10+ sekundit võita ja võistlusaja saada siiski alla 50 minuti, mis oleks hetke unelm. 

    Teisel ringil avastasin, et tegelikult on esimene km päris korraliku tõusuga, esimesel ei märganud seda rahva rohkuse tõttu. Ometi sain ka selle km aja enda kohta hea: 5.02, pulss aga kerkis 141 peale, mingil hetkel oli see ka 146. Püüdsin väga tempot ühtlasena hoida ja kuidagi vastu pidada. Mitmel pool märkasin n.ö. palgatud kaasaelajaid, aga kohati oli raja ääres ka kohalikke elanikke toetamas, see meeldib mulle alati kõige rohkem. Lehvitasin tänutäheks kõikjal, kus kaasa elati ja paljud ka märkasid seda ning elasid hetke mulle rohkemgi kaasa. 

    7. km ajaks sain 4.57, km keskmine 5.04 ja pulss 142/144. Teadsin, et ka järgmine km on kergem ning julgesin tempot hoida. 8. km aeg tuli 4.52, keskmine 5.02. Nüüd hakkasin salamisi lootma, et saavutan ka keskmise km aja 5.00 või sekundi jagu kiiremaltki. See annaks tõepoolest 10 km lõpuajaks natuke alla 50 minuti. Peale 2018. aasta lõppu ei ole ma kordagi suutnud joosta alla 50 minuti. Võistlusaeg aga tundus tulevat tõesti alla 50 minuti. Selle km pulss 144/146. 

    9. km tuli lihtsalt vastu pidada, sest seal kaks tõusukest. Üllataval kombel ma vastu ka pidasin ja olin kindel, et jooksen viimase km-l kõige kiirema km. aja. Üllatuslikult sain ka 9. km ajaks 4.52, pulss 147/150. Kuidas ma nii suutsin, ei tea. Keskmine aeg km kohta tuli ikka 5.02 ja olin kindel, et ei saa alla 5.00. 

    Viimasel km-l pidasin tõusu ilusasti vastu ja suutsin sama tempot hoidagi. Kahjuks aga jäid siis massiliselt ette 5 km kõndijad. Pidevalt pidin paremale kalduma ja seega natuke pikema maa jooksma. Lõpusirgele jõudes oli hoog päris hea ja suutsin seal kiirendadagi. Finišijoone ületades sain distantsi pikkuseks vaid 9,89 km. Seega ei tule ametlikku aega 10 km kohta. Viimase km keskmiseks ajaks aga sain 4.31, võistluse ametlikuks ajaks 49.07, enda kella järgi 49.11. Pulss 150/153. Tõusumeetreid kogunes minu kella järgi 47, laskumisi 41, seega peaks tegelik jääma sinna kahe numbri vahele.  Kogu jooksu keskmine pulss 139, sammu pikkus 1.15. Juua ma jooksu ajal ei vajanud, kuigi vihma oleks võinud tibutada, kohati kippus palavaks.

    1. ringi aeg 25.10, teise ringi oma aga koguni 23.57!

    Enim aga rõõmustas see, et km keskmiseks ajaks sain lõpuks 4.59, mis annaks 10 km lõpetamisel ajaks 49.50. Seega kõik õnnestus! See oli teine jooks peale mu haigestumist 2018. aastal ja mitmeid pikki vigastusi, kus aeg oli enam-vähem. Viie ja poole aasta kiireim jooks! Muidugi, mu eelmised kiiremad olid 3 minuti jagu kiiremad, aga siis polnud ka seda jubedat depressiooni, mis mu lõhkus ega ka kanna vigastust, millest paranemine võttis aega pea 3 aastat.


 



    Medal kaela, edasi suur järjekord, kus esmalt anti tühi kotike ja edasi iga vabatahtlik pani midagi sisse. Jooke anti 3 pudelit, aga midagi head ampsata peaaegu mitte midagi. Üks imepisike šokolaad marmelaadiga ja skyr. Palusin endast ühel osalejal ka pilti teha, kahjuks need eriti ei õnnestunud. Tagantjärele öelduna, ühtki ametlikku pilti minust võistlustel ei tehtud, millest on kahju. Ootasin ära ka Silvia, Liisi ja Kristeni, kuigi juba hakkas oodates natuke külm. Edasi jakike selga ja kohe läks paremaks. 

    Mõned pildid ka nendest ja edasi auto juurde. Koju jõudsin peale kella kahte. 


    Kohtumiseni!

pühapäev, 2. juuni 2024

Mai 2024 ja Postitee jooks.

                     Tere taas!

    Võtan siis oma möödunud kuu kokku, mis mingil määral ka rõõmustas. Tervise koha pealt seda, et depressiooniga ei ole midagi muutunud, ei paremaks, ei halvemaks. Kuu lõpu poole hakkas kõndimisel ja jooksmisel alaselg haiget tegema, lisaks muutus see väga kangeks. Uurisin oma 2020. aasta MRT-d seljast ja seal oli sama koha peal, kus valu, ka tol ajal radikuliidi tundemärgid. See seljaosa on juba palju aastaid mind mõjutanud, aga sel korral tugevamalt.


 

    16. mail oli mul silmalihase operatsioon. Lõigati tükk lihasasest ära ja see muutis mu nägemise palju stabiilsemaks. Näis, kauaks seda positiivset tulemust jätkub. Kahel varasemal korral toimis efekt vaid 3 ... 4 nädalat. Enne lõikust oli seis juba päris kehv. Soovitati, et sulge terve silm ja proovi iga päev mingi aeg olla vaid parema silmaga. Aga see võte tekitas väga tugeva tasakaaluhäire, joosta ja kõndida ei saanud selliselt üldse. 

    Alates ortoosi kandmisest on põlve seis pidevalt paremaks muutunud, . Joosta saan juba pikemaid distantse, kuigi mitte üle 10 km. Põlv pole enam tunda andnud.

                    Postitee jooks.

    4. mail oli mu selle aasta teine jooksuvõistlus. Nimeks üritusel Postitee jooks, ametlikult distantsi pikkuseks 8 km, tegelikult natuke üle 8,1 km. Tundus selline väike üritus olema, aga rahvast tuli väikesele ja esimesele üritusele, mis keskustest eemal, päris suurel arvul kohale. Jooksu lõpetas 147 osalejat. Lisaks olid lastejooksud ja seal osalejaid 139. Toimus ka koerte matk, kus osalejaid 42 ja nende koerad. 

    Võistluskeskus oli Maanteemuuseumi alal Tilleoru lähedal. Jooksjatele oli organiseeritud transport bussidega stardipaika ja see toimis veatult. Kes tahtis, võis muidugi omal jõul stardipaika, Palo järve äärde minna. Maanteemuuseumi juures oli ka piisavalt suur parkla osalejatele. 

    Kohale jõudsin kella 11 ajal, sest numbrite väljastamise lõpuajaks oli 11.30. Bussid väljusid natuke enne kella 12. Bussiga sõites tundus tee väga künklik ja raske.  Üsna ruttu olime stardipaigas. See vanast Võru maanteest mõnisada meetrit eemal, kruusateel ja ilusa metsaga ümbritsetud Palojärve ääres. Sai natuke jalutatud, sooja tehtud, venitatud ja võimeldud, ühe tuttavaga juttu aetud ja oligi aeg starti minna. 

    Ilm oli päikeseline, aga tuuline ja mitte kuigi soe, seega jooksmiseks paras. Jooksu ajal oli tuul pidevalt paremalt küljelt, seega see ei seganud, vaid jahutas meeldivalt. Kuna rada tundus raskem kui Valgas, siis arvasin, et jooksen aeglasemalt. Jälgin pidevalt tempo ja pulsi vahekorda ja vastavalt sellele siis püüan pingutada. 

    Kruusane algus oli ebameeldiv, kuna kruus oli väga lahtine. Õnneks oli seda vähe ja edasi asfalt ning lõuna poole liikumine lõpuni. Vanale maanteele omaselt kurviline tee, pidevalt üles- ja allapoole. Huvitav oli see, et väga tõuse ei märganud, kuid hiljem rajaprofiili vaadates olid pidevad tõusud üle 5 km. 

    Km. ajad ja keskmine ning maksimaalne pulss:

1: 5.44, 113/125,

2: 5.30, 131/134,

3: 5.22, 131/137, 

4: 5.24, 134/142, 

5: 5.21, 136/140, 

6: 5.07, 134/140, 

7: 5.28, 142/147, 

8: 4.58, 141/147, 

8 ... 8,16:  4.20 tempoga, 146/153.

    Kontrollisin enda tempot pidevalt ja jooksin ühe vähesena ideaaltrajektooril, suur enamus valis ühe tee poole ja jooksid seetõttu pikema maa. Põlva-Saverna teed ületades ei lubatud sisekurvis joosta, mujal ei segatud, kuigi võistlustrass oli samal ajal ka liiklusele aeglaseks sõiduks avatud. Pidin pidevalt jälgima, et autodele ette ei astuks. 

    Joogipunkt oli umbes 3,5 km kaugusel stardist.

    Pulss liikus ikka enam ja enam üles ja seetõttu ei julgenud tempot väga lisada, vaid püüdsin võimalikult ühtlaselt joosta. Kui hakkas juba raskeks minema, siis tuli kuuendal km-l pikalt laskumist ja sain natuke taastuda. 

    7. km oli kõige raskem, sest aeglane tõus kestis ligi kilomeetri. Kaheksas km oli alguses tasasepoolne, aga enne lõppu tuli pikk laskumine. Hoidsin end tagasi, sest lõpus on pikk ja järsk tõus. See osutus õigeks taktikaks, sest tõusu jaksasin võtta tempoga alla 5 min/km kohta. Hakkasin lõputõusul ka ühele pikale mehele järele jõudma, aga just lõpus oli järsk pööre vasakule, Maanteemuuseumi õuele ja ees olija võttis sisekurvi. Seega ei hakanud viimastel meetritel võimatut proovima ja lihtsalt lõpetasin. 

    Finišis medal kaela(puust), jook ja mingi segušokolaadi tahvel kätte. Edasi püüdsin puhata ja jahtuda ning jõin. Keegi tõi mulle ka teise šokolaadi ja joogi. Jooki palju ei kulunud, aga šokolaadid läksid kohe asja ette. 

    Ametlik lõpuaeg 43.40, kella järgi 3 sekundit kiirem. Km keskmine aeg aeglasem kui Valgas, 5.21, keskmine ja maksimaalne pulss 133/153, laskumist 50 meetrit, tõusumeetreid 76.  147 lõpetaja seas sain 61. koha. Üldiselt olin päris rahul. Oma tuttavatele konkurentidele kaotasin piisavalt. Andrusele 5.21 ja Raivole 2.30. Edasi koju, muuseumi külastama ei jäänud.






    Kui nüüd mai eraldi kokku võtta, siis korvpalli sai mängitud ja harjutatud 3 tundi 42 minutit. Jalgrattaga sõitsin 12 korda ja läbisin 227,4 km. Kõndisin 175,9 km ja jooksin 154,7 km. Selle viimasega olen eriti rahul. Ehk järgmistel kuudel saan rohkemgi joosta.

    Edasi toon eraldi välja oma jooksud, distantsid, ajad, pulsi 

2. mai: 7 km ajaga 40.32, km keskmine aeg 5.47, pulss 115/135.

3. mai: 4,44 km ajaga 27.28, km keskmine aeg 6.11, pulss 117/126.

4. mai: 8,16 km ajaga 43.37, km keskmine aeg 5.21, pulss 133/153.

5. mai: 5,01 km ajaga 28.56, km keskmine aeg 5.47, pulss 114/132.

6. mai: 5,01 km ajaga 29.56, km keskmine aeg 5.59, pulss 115/136.

7. mai: 8,01 km ajaga 43.12, km keskmine aeg  5.24, pulss 128/149.

8. mai: 5,1 km ajaga 29.40, km keskmine aeg 5.49, pulss 117/140.

9. mai: 3,2 km ajaga 20.35, km keskmine aeg 6.26, pulss 111/136.

9. mai: 3,21 km ajaga 16.05, km keskmine aeg 5.01, pulss 128/145.

10. mai: 6,06 km ajaga 34.44, km keskmine aeg 5.44, pulss 120/135.

11. mai: 6,01 km ajaga 36.39, km keskmine aeg 6.06, pulss 114/130.

12. mai: 8 km ajaga 46.20, km keskmine aeg 5.47, pulss 120/137.

14. mai: 3 km ajaga 18.58, km keskmine aeg 6.19, pulss 115/132.

14. mai: 3,01 km ajaga 14.25, km keskmine aeg 4.48, pulss 132/153.

15. mai: 10,01 km ajaga 58.09, km keskmine aeg 5.49, pulss 125/142.

17. mai: 5,26 km ajaga 28.27, km keskmine aeg 5.25, pulss 123/144, (päev pärast operatsiooni).

18. mai: 7,77 km ajaga 45.54, km keskmine aeg 5.54, pulss 114/133.

20. mai: 10,26 km ajaga 58.42, km keskmine aeg 5.43, pulss 122/144.

21. mai: 5,01 km ajaga 26.23, km keskmine aeg 5.16, pulss 126/145.

22. mai: 3,5 km ajaga 21.10, km keskmine aeg 6.02, pulss 110/124.

22. mai: 3 km ajaga 14.08, km keskmine aeg 4.42, pulss 138/154 (minu kiireim 3 km 2018. aasta sügisest).

23. mai: 5,01 km ajaga 27.00, km keskmine aeg 5.24, pulss 125/141.     

24. mai: 8,05 km ajaga 47.25, km keskmine aeg 5.53, pulss 114/132.

27. mai: 8,04 km ajaga 45.30, km keskmine aeg 5.39, pulss 119/141.

28. mai: 3 km ajaga 18.44, km keskmine aeg 6.14, pulss 106/119.

28. mai: 5,01 km ajaga 28.08, km keskmine aeg 5.37, pulss 122/136.

Kõikides jooksudes kiireim km viimane.





    Mis edasi? 1. juunil osalesin Rakvere ööjooksu raames 10 km jooksul. Edasi
on plaan osaleda kas Peetri jooksul 9. juunil või Kambjas 11. juunil. Edasi 14. juuni hilisõhtul suurepärases Elva Südaööjooksul 10 km. Mingil hetkel proovin korra või kaks joosta ka 14 või 15 km. Miks? Valmistun oma esimeseks poolmaratoniks sel aastal. See toimub 29. juunil Liepajas. Ma väga loodan, et põlv peab vastu. Kui peab, siis jooksen kuu hiljem ka Jelgavas poolmaratoni. Kui ka siis peab põlv vastu, siis 10. augustil Kuldiga poolmaratoni. Ja sealt edasi kuu hiljem Valmiera poolmaratoni. 

    Rohkem ei mõtle, aga kindlasti osalen mingil distantsil ka Linnamaratonil. Püüan uuesti ka jõusaalis hakata käima ja seda ennekõike selja pärast.     

    Kohtumiseni!

pühapäev, 5. mai 2024

Aprill 2024 ja Valga-Valka Linnajooks.

                             Tere taas!

    Üsna heitlik kuu on selleks korraks möödas ning õige aeg üks blogipostitus kirja panna. Midagi erilist pole vahepeal juhtunud, lihtsalt kiirelt joosta ikka ei saa ja küllap enam ei saagi. Juba üle viie aasta olen hädas olnud ja kahjuks see enam ei muutu, kuigi salamisi endiselt loodan. Põlvekaitsmega elan ja liigun iga päev ja tundub, et põlv on kulumisest olenemata ikkagi paremaks läinud, kuna saan korraga 5 ... 10 km joosta. Enne sain vaid 2 km.

    Korvpalli mängisin aprillis natuke üle viie tunni, sees nii mängimine kui ka lihtsalt harjutamine. Kõndimas käisin ikka päris mitmel korral ja läbisin niimoodi üle 152 km. Jalgrattaga sõitsin vaid 53 km. Kuna aga kardan külma, siis küllap soojematel kuudel saan seda rohkem teha. Jooksmas käisin 26 korda ja jooksin kokku 137,7 km. Distantsid 3 ... 10 km. 10 km jookse oli 1, 8 km omi kaks, korra ka 7 km. Ülejäänud siis lühemad. Vahepeal aeglaselt, vahel väga aeglaselt ja vahel minu kohta keskmiselt. 

    Osalesin Valga-Valka 10 km jooksul ja järgmine võistlus on Postitee jooks Ihamaru ja Maanteemuuseumi kandis. Distants on 8 km. Ei kipu esialgu pikemaid kiirelt jooksma. Mai kuus rohkem kirja end ei ole pannud, kuigi üks võistlus võiks veel olla. Juunis osalen Elva Südaööjooksul ja Liepaja poolmaratonil. Viimati sain joosta Liepajas 2018. aasta aprillis. Loodan, et suudan seal poolmaratoni läbida. Kui suudan ja põlve seis ei halvene, siis osalen ka Jelgava ööpoolmaratonil juuli lõpus. Augustiks olen kirjas Ülemiste 10 km jooksul. Esialgu rohkematele end kirja pannud ei ole. Kardan põlve pärast, samas loodan salamisi, et kunagi suudan ehk ikkagi ka maratoni joosta, kuigi hetkel pole ei kehakaal ega vorm selleks piisav. 










    21. aprillil osalesin siis Valga-Valka Linnajooksul ja nüüd sellest eraldi. Start 10 km jaoks oli kell 14.00, mis mulle väga sobis. Sõin kella 11 ajal ja peale kella 12 algas sõit Valga poole. Ilm pidi väga halb olema, kuid tegelikult polnud sugugi nii hull. Tuult küll oli, aga päike paistis päris tihti ja sooja oli 9 kraadi. Auto sain panna üsna stardikoha lähedale ja seetõttu ei pidanud riietega jändama. 

    Rinnanumbri võtsin välja ja siis jalutasin natuke Valgas-Valkas. Otsustasin, et selle ilmaga jooksen lühikeste riietega ja tagantjärele võin kirjutada, et see oli igati õige valik.

    Kohe finiši juures oli võimalik ka oma kotid või riided hoiule anda ja see oli selle ilma tõttu suurepärane. Õhukese kileka andsin ära viimasel hetkel, siis väike soojendus ja 4 ... 5 minutit ootamist stardis, kuna see viibis ühe bussi ootamise tõttu. Stardis oli meid peaaegu sada ja eesotsas päris tugevad jooksjad. Alustasin hästi rahulikult ja jälgisin ennekõike pulssi, peaasi, et see liiga varakult üle 130 ei lähe. 

    Esimesed sajad meetrid olid kerge langusega ja sealt alates olime Valkas. Edasi kergelt tõusev rada. 1. km aeg tuli 5.28, pulss 117, mis suurepärane sellise tempo jaoks. Teisel kilomeetril oli ka korralikum tõus. 2. km aeg 5.23, pulss 129. Kolmas kilomeeter oli kerge langusega ja lihtne joosta. Km ajaks sain 5.22, keskmine pulss 125. Tundus, et 54 minutit on kindlasti joostav, alla 55 minutit tundus juba liiga aeglane. Ka neljas km oli kergemapoolne, selle lõpus jõudsime Eesti poolele tagasi. Km aeg 5.22, pulss 129.

    Edasi oli jooks paisutatud oja või jõekese ääres ja natuke häiris vastutuul. See hakkas pulssi mõjutama, kuna sama ajaga läbimiseks pidin natuke rohkem pingutama. 5. km aeg 5.22, pulss 134. Kuues kilomeeter sisaldas ka üht tõusu ja sama pikka laskumist. Aeg 5.23, pulss aga juba 137. Edasi pöörasime jõe äärest ära ja ees ootas kaks tõusu. 7. km aeg 5.26 ja pulsi keskmine 139. 

    Nüüd tundus, et võin natuke kiirendada, sest tõuse niipea enam ei tule. 8. km-l oli laskumine taas jõekese äärde ja edasi tasasem maa. 8. km aeg 5.12, pulss 143. Eelviimane kilomeeter oli tasasel maal, kuid palju pööramisi. 9. km aeg 5.01, pulss 142. 

    Edasi pikalt tõusvat trajektoori ja hakkasin lootma, et suudan alistada ka 53 minuti. Kahjuks oli aga see km tsipake pikem ja ametlik aeg jäi seetõttu natuke üle, mis kurvastas. Viimase km aeg 4.58(kuigi jooksin kiiremini), pulss 150. Mingi mehe püüdsin viimaselt tõusul kinni, aga nii kui tõus lõppes, möödus ta minust ja jooksis lõpu kiiremini. Julgustasin ka üht naisjooksjat, kel tundus olevat väga raske ja tundus, et see aitas teda mingil määral. Ametlik lõpuaeg tuli 53.14, kella järgi oli 10 km aeg 52.56. Kuna stardijooneni kulus 11 sekundit, siis ikka tuli aeg üle 53 minuti. 








    Medal kaela, edasi telki riideid vahetama. Kuna mingi aja pärast hakkas juba üsna külm, siis sööma ja autasustamist vaatama ei jäänud, vaid liikusin autosse ja sõitsin koju. Muide, omavanuste seas jäin viimaseks.

    Võistlusega, selle korraldusega, ka raja raskusastmega jäin rahule, tõusumeetreid kogunes 55, mida pole ei liiga vähe ega liiga palju. Rekordiüritusteks ehk natuke raskepoolne, muidu aga huvitav rada.  Kas osalen ka tulevikus? Tundub küll ja kutsun ka kõiki teisi! 

    Seniks kohtumiseni!

kolmapäev, 3. aprill 2024

2024 aasta 3 esimest kuud.

             Tere!

    Kuna tegusid on olnud vähe, siis ei hakanud iga kuud eraldi kokku võtma. Põlv oli endiselt valus ja käisin perearstil. Tehti röntgen ja näha oli kerget kulumist. Saadeti edasi ortopeedile, lisaks ultraheli. Kirjutati ka retsept põlve ortoosile. Ostsin mingisuguse ära ja kasutan seda sealt alates iga päev. Etteruttavalt saan öelda, et sellest on palju kasu tulnud. Mitte, et põlves enam üldse valu ei tunne, natuke ikka tunnen, aga järjest vähem. Ortopeed arvas, et põlve liigeses kulumise alged ja andis omad soovitused. Joosta lubas ortoosiga esialgu 5 km, soovitas kergema koormusega sõita ka jalgrattaga. Andis ka saatekirja taastusravile, aga aegu selleks lihtsalt ei ole. Milleks meil meditsiin selliseks "arendatud"?

    Parema õlaga ootasin kutset operatsioonile, aga minuga ei võetudki ühendust. Õlg küll natuke parem, aga teatud liigutused võimatud ning jõusaalis ei saa seda kätt üldse kasutada. 

    Suusatamisvõimet endiselt ei ole, treeninguga pulssi rahulolekus alla ei saa, pulss ei lähe ka liiga kõrgele, enne on hing kinni. Mõni päev tagasi alavormis olles, oli keskmine pulss natuke üle 120, aga jõudu ei olnud ja vaevu venisin, endal hing kinni. Ka depressioonist pole päris lahti kahjuks saanud. Jaanuaris olin  kergelt viiruses ja trenni teha sai vähem tavapärasest. Jaanuaris julgesin joosta korraga 2 km korraga, peale ortoosi kasutamist aga 3 km. Peale ortopeedil käimist jooksen pea iga päev 5 km, vorm on kehv, kaalu number on suur. Talve lõppedes on mu kehaline koormus tublisti suurenenud, vaid ühe korra päevas söön kõhu täis, hommikul kerge eine ja muul ajal õuna ning toorest porgandit. Kaalunumber aga allapoole ei liigu ja ma ei oska enam midagi ette võtta. Päris näljas ka olla ei suuda. 

    Nüüd siis väike kokkuvõte kuude kaupa.

    Jaanuar.

    Jõusaalis käisin kokku 6 korda, ajaliselt 11 tundi ja 24 minutit. Korvpalli mängisin 4 korda, kokku kulus aega mängimise ja harjutamise peale 6 tundi ja 29 minutit. Kõndimas käisin 15 korda, läbides kokku 62,8 km. Jooksin vaid 7 korda, mille jooksul läbisin 19,4 km. Muide, aastat alustasin 1. jaanuaril 2,5 km jooksu ja 5,66 km pikkuse kõnniga. 






    Veebruar.

    See kuu tuli liikumise poole pealt juba natuke tegusam. Suusatamas küll ei käinud, kuid just kõndida sai piisavalt. Jõusaalis käisin kuus korda ja kulutasin sellele aega 10 tundi ja 20 minutit. Korvpalli mängisin kolm korda, aega kulus selleks 4. tundi ja 43 minutit. Kõndimas käisin 23 korda ja kokku läbisin 130,4 km. Jooksmas käisin 14 korda(neist 2 korda sees), üldiselt 3 km korraga, ühel korral  5,27 km. Viimasel sain keskmiseks km ajaks 6.07. Pulsi maksimum ühel tõusul 144 l/min. Kolme km jooksude puhul oli km keskmine aeg vahemikus 5.25 ... 6.25, enamus jooksudest siiski alla kuue minuti km kohta. Ühtpidi tore, et joosta sain, aga 3 km pole mulle mingi jooks. Enim meeldib korraga joosta 8 ... 12 km. 




    Märts.

    See kuu oli jooksu mõttes juba parem. Arst lubas joosta korraga 5 km ja alates 12. märtsist hakkasingi 5 km kaupa jooksma. Muidugi on seda vähe, aga parem ikka kui 2 või 3 km. Korvpalli käisin mängimas 4 korda. Ajaliselt 7 tundi ja 25 minutit. Jõusaalis ei käinud kordagi, kuna ligemale kuu aega tegelesin metsa tööga ja koormus minusuguse kohta suurem kui jõusaalis. Jalgrattaga sõitsin 17,2 km. Kõndisin 219,6 km. Ise ka imestan, kuidas nii palju kilomeetreid kogunes. Natukese valmistas rõõmu ka jooksmine, kuna üle pika aja jooksin kuus üle saja km. Jooksmas käisin 27 korda ja kilomeetreid kogunes 117,5. Korraks ilmnes tugev vormi langus, aga see kestis õnneks vaid 3 päeva. Maksimumkiirust ei ole põlve tõttu julgenud teha. Km-te keskmised ajad 5.21 ... 6.02. Pulsi seis natuke paranenud, vo2max on kerkinud 49 peale. 




    Kui midagi lisada, siis panin end kirja Valga-Valka 10 km jooksuvõistlusele 21. aprilliks. Ka Elva Südaööjooksule registreerusin. Mõtlen esialgu ka kahele poolmaratonile, aga põlve vastupidamises ei ole kuigi kindel. Võimalik, et osalen 29. juunil Liepaja poolmaratonil ja 27. juulil Jelgava ööjooksu poolmaratonil. Liepajas ei ole kunagi soojal ajal käinud, kuid tervemana olen seal jooksund enda kohta hästi. 2018.aastal sain seal ajaks 1.41.39 ning 2017. aastal 1.41.25. Need jooksud olid varakevadel jahedate ilmadega. Kui põlv ja tervis lasevad, siis väga salamisi loodan sügisel läbida ühe maratoni. Ei välista osalemist ka ühel käimismaratonil. 

    Maastikumaratonil ei osale ja seda seetõttu, et korraldajad muutsid jooksu ära. Kaotati traditsiooniline jooks Otepäält Elvasse, kõik stardid ja finišid koos Elvas. Lootsin, et eelmine aasta oli erand, kahjuks aga mitte. Ei meeldi mulle traditsioonide muutused. Kui miski toimib ja on seda juba kaua toiminud, siis las võistlus selliseks ka jääda. Teine muutus on Rakveres, mis on olnud ju ülimalt populaarne. Ometi on sealne "ööjooks" muutunud õhtujooksuks ja kaotati ka poolmaraton. Asemele on tulnud Ülemiste, kuid seal ruumi väga vähe ja ülerahvastatus on juba end tunda andnud. Ruumi seal aga 10 km ringi jaoks lihtsalt ei ole. 

    Kohtumiseni järgmisel korral!

pühapäev, 14. jaanuar 2024

Kokkuvõte aastast 2023.

                     Tere taas! 

    Aastat kokku võttes mainin esmalt, et jaanuaris paranesin puusavigastusest, kuid see tuli augustis tagasi. Septembris tekkis mingi vigastus põlve, mis siiamaani mind vaevab. Sellega lähen mingil hetkel arstile, kuna nii kaua ei saa  kõõluse vigastus paraneda. Jõusaali ja mingil määral ka korvpalli segas õlavigastus, mis süvenes septembri alguseks. Magada, pikalt kõndida on valus, jõusaalis saan treenida vaid vasakut kätt. Ootan operatsiooni, mille kohta veel mingit infot ei ole. 

    Aasta esimene jooksuvõistlus oli 14. mail, mil Maastikumaratonil jooksin 10 km ajaga 55.24. Kartsin halvemat, ainult päris lõpus väsisin.

    13. juunil osalesin Kambja jooksusarja esimesel etapil ja läbisin 2 ringi ajaga 57.58. Ametlikult on distantsiks 10 km, tegelikult aga umbes 9,4 km. Kartsin halvemat. Aeg ju tundub kehva, aga Kambja on ka väga raske.

    16. juunil osalesin Elva Südaööjooksul. 10 km ajaks sain 52.17. Kusjuures teise poole, mis natuke raskem, jooksin oluliselt kiiremini. See üllatas igas mõttes ja hakkasin tulevikku lootusrikkamalt vaatama.

    30. juunil osalesin Hellenurme Suvejooksul. 10 km ring, kus esimene pool raskem. Ajaks sain 56.29, mis oli pettumus.

    29. juulil osalesin Jelgava Ööpoolmaratonil ja sain seal ajaks 1.58.32. Lootsin paremat.








    8. augustil osalesin Kambja jooksusarja kolmandal etapilt. Kaks rasket ringi ja ajaks sain 56.48. Olin tulemusega rahul. Peale haigestumist 2018. aasta septembris/oktoobris, oli see mu paremuselt teine tulemus Kambjas.

    11. augustil osalesin Öö(õhtu)jooksul Ülemistel. Soovisin Elva tulemuse üle joosta, kuid esimene ring selleks palju lootust ei andnud. Teisel ringil leidsin eneses piisavalt jõudu tempot oluliselt tõsta ja sain 10 km ajaks 50.07! Vaid 8 sekundit jäi puudu, et alistada 50 minutit. Peale haigestumist üle viie aasta tagasi, oli see minu kiireim 10 km. Lootsin, et Linnamaratonil jooksen selle aja üle. 

    Edasi takistasid vigastused mu osalemisi võistlustel ja mitmel makstud võistlusel jäi osalemata. Nii Tartu Suvejooksul kui ka Valmiera poolmaratonil. 7. oktoobril Linnamaratoniks ma korras ei olnud ja loodetud hea tulemus jäi jooksmata. Jala tõttu sain osaleda vaid 10 km distantsil ja ajaks sain 52.21.

    Kahjuks nii vähestel võistlustel vaid osaleda saingi. Parem siiski kui kahel varasemal aastal. 

    Kui aasta kokku võtta alade kaupa, siis jooksin 1152 km, kõndisin 1345 km. Korvpalli mängisin 49 tundi ja 40 minutit.. Jõusaalis rassisin 142 tundi, korra ka suusatasin 15 km ja jalgrattaga läbisin 838 km. Kokku tegin erinevat trenni aasta jooksul 598 tundi.

    Aasta saatsin ära ja uue võtsin vastu kesköise kõndimisega.

    Kohtumiseni!