Elva Südaööjooks 2024.

                             Tere taas!

    Ka sel aastal osalesin Elva Südaööjooksul ja püüan seda ka edaspidi teha. 2019. aastal sain ajaks 52.23, 2021. aastal 55.27, 2022. aastal 54.56, 2023. aastal 52.17. Plaanidest rääkides oli esmane soov ületada oma kiireim tulemus. Tegelikult lootsin end ületada ja alistada ka Elvas 50 minutit. Rakveres see õnnestus, samas Elvas on rada oluliselt raskem. 

    Registreerusin varakult. Osaleda otsustasid ka Cris, Liisi ja Heli. Pojad mul kahjuks ei jookse, üks neist tervislikel põhjustel. 

    Elva jooksu omapära on ennekõike selles, et see algab tõesti hilja ja paljud lõpetavad peale südaööd. Ise sooviksin, et start antaks pool tundi hiljem ja nii saaksid kõik alustada reedel ja lõpetada peale südaööd. Osadele see ei meeldi, kuid tuletan meelde, et tegu on justnimelt Südaööjooksuga. 

    Võistluspäeval ise numbri järel ei käinud, Heli tõi need kaheksa paiku meile ära. Ilm oli jahedapoolne, seega jooksmiseks hea. Kohale jõudsime umbes pool üksteist, ajasime mõnega juttu, siis venitus ning soojendus ja stardikoridori minek mõni minut enne starti. 

    Stardipaugust stardijoone ületamiseni kulus 7 sekundit. Algus on üsna ebameeldiv, sest esmalt järsk pööre vasakule, siis aga ringtee raudteejaama ees. Kahjuks oli sel korral pisike apsakas juhtunud, kuna ringi lõpetamisel tuli joosta autode vahelt, üle äärekivide ja muru, et õigele rajale tagasi saada. See on selle jooksu üks väheseid kitsaskohti. Mainiks ära ka riietumistelgi puudumise.

    Esimesed 3 km on raja kõige kergemad. Mõned tõusumeetrid küll on, aga neid silmaga ei erista. Kohalikke kaasaelajaid on päris hulgi. Osad on oma maja ette ka joogilauad jookidega paigaldanud. Samas peale kaht kilomeetrit ei joo veel naljalt keegi. Neljas km toob esimese pika, kuid kerge tõusu. Siis keerame asfaldilt ära ja edasi tallatud kitsal rajal ebameeldiv tõusuke. 

    Pinnas pidevalt muutuv. Mingi aja pärast asfaldil tagasi, tõusuke ja ametlik joogikoht. Üle Tartu mnt. tänava ning siis tõus Muusikakooli esisele. Korralik laskumine ja siis järsk pööre vasakule ning jookseme haigla eest läbi. Uuesti Tartu mnt. tänavale, kus kerge tõus päris pikalt. 

    Siis pöörame pisemale tänavale, mitmed pöörded ja siis hea laskumine Arbi männist möödudes. Alla jõudes täitub 7 km. Edasi raja raskeim tõus Koidu tänaval, kus ka tõusu lõpul kohalik elanik igal aastal juua pakub. Edasi pikalt laskumist, alguses liiga järsult. Kui need läbi, siis Tuletõrje tänav ja ring ümber Arbi järve. Ja ongi lõpp. Pööramisi on päris palju ja Arbi järve ümbruses on kohati rada ebameeldiv. Sel korral ka natuke libe ning pehme. 

    Alustasin justkui kergelt ning lootsin esimese km läbida ajaga 5.20, tegelikkuses oli aeg 5.13, mis alguse keerukuse tõttu väga kiire. Kergema osa läbisin keskmise km ajaga 5.02. See lisas julgust, et ehk pean ka raskema osa vastu ja suudangi 50 minutit alistada. Järgmised 2 km viisid keskmise 5.05/5.06 peale. 50 minuti graafikule jäin siis alla 27 sekundit. See eeldab lõpuaega 51 minutit või mõni sekund kiiremini. 

    Edasi muutus jooks taas kiiremaks, kuid kaotussekundeid lisandus ikkagi juurde ja 7 km läbimisel oli maas 31 sekundit. Edasi raskem tõus Koidu tänaval ja kiire laskumine ja peale 8. km-t oli kaotus 25 sekundit. Peale 9. km kaotasin 50 minuti graafikule ikka veel 19 sekundit ja tundus, et 50 minutit jääb napilt alistamata. Ometi suutsin viimasel km-l veel end natuke sundida ja kõrgest pulsist olenemata jooksin viimase km kõige kiiremini ja sain lõpuajaks 49.58!

    Olin väga rahul! Isiklik rajarekord ja pean seda jooksu tsipake paremaks kui Rakveres joostu, kuigi Rakveres olin kiirem. Peagi lõpetas ka Cris, kes sai enda kohta hea aja ning peale rasket selja vigastamist eelmisel aastal hakkab taas jooksuvõimeliseks saama. Vahetasin märja särgi ja panin selga ka õhukese jooksujaki, sest ilm oli jahe. Peale Liisi ja Heli lõpetamist vahetasime veel natuke muljeid ja siis koju.

    Toon eraldi välja ka pulsi ning km-te ajad: 

1. km. 5.13, pulss 120/134,

2. km. 5.02, pulss 135/137,

3. km. 4.51, pulss 134/138, 

4. km. 5.12, pulss 137/143, 

5. km. 5.08, pulss 139/145,

6. km. 5.02, pulss 141/146, 

7. km. 5.02, pulss 145/148,

8. km. 4.53, pulss 141/151, 

9. km. 4.55, pulss 147/151, 

10. km. 4.39, pulss 152/156.

    Ametlik lõppaeg 49.58, kuna stardis kaotasin 7 sekundit, siis mitteametlik 10 km aeg oli 49.51. Pulss 139/156. Tõusumeetreid 86. Kui täpne see number on, ei tea, sest kohati jooksime ju puude vahel. 394 lõpetaja seas sain 135. koha. Omavanuste seas oli 24 osavõtjat, milles jäin 13. kohale.

    Järgmine ametlik võistlus toimub 29. juunil Liepajas, kus jooksen sel hooajal esmakordselt poolmaratoni. 

    Seniks kohtumiseni!

    

Eesti Ööjooks Rakveres.

                     Tere!

    Otsustasin lühidalt selle jooksu kirja panna, kuna saavutasin enda kohta hea tulemuse. Registreerisin end 10 km jooksule, sama tegid ka Silvia, Liisi ja Kristen. 

    Kell 16.30  alustasin kodunt sõiduga, käisin läbi ka Lõunakeskuse Maksimarketist ja edasi võtsin Liisi ja Kristeni peale. Sõidu ajal ajasime üht vihmasadu taga ja püüdsime selle ka lõpuks kinni. Olin aga täielikult rahulik, kuna kõik prognoosid lubasid õhtuks Rakverre kuiva õhtut. Radaripilt aga näitas, et ei pruugi kuivaks jääda ja õhtused prognoosid olid kõik muudetud ja prognoosisid hoopis sadu. Nii palju siis nendest ilmamudelitest.

    Rakverre jõudsime mõni minut peale seitset. Auto parkisin Vee ja Kastani ristil asuvasse parklasse. Peagi saabus samasse parklasse ka Silvia. Kastani tänav oli üles kaevatud ja seetõttu vist oligi jooksutrass ja võistluskeskuse asukoht muutunud. Võtsime numbrid välja ja auto juurde tagasi. Kahjuks aga jõudis siis vihm kohale ja sadas kuni stardini. 

    Veetsime autos aega, vahetasime riided ja jalanõud ja siis jooksuga võistluskeskuse juurde.  Osadele vihm meeldib, kuid mulle ainult jooksu ajal, muul ajal jooksuriietes see mulle ei sobi. Spordihoones sees ootasime viimase hetkeni, tegin seal ka natuke venitusi ja mõni minut enne kella kümmet läksin starti. Rajale tuli end teiste vahelt pressida, kuna osad vist ei tihanud otse rajale end teiste vahele pressida. Parajasti käis ka ametlik soojendus, kus mina olen alati väga tagasihoidlik. Ka stardieelne vanne jäi mul vandumata. Samas sellest polnudki tolku, sest kogu jooksu ajal nägin vaid üht jooksjat, kes vannet jooksu ajal ka täitis.

    Kui nüüd plaanidest kirjutada, siis ennekõike soovisin selle aasta parimat tulemust. Valgas läks ametlik aeg natuke üle 53 minuti. Mõtlesin, et rahule jään vaid siis kui suudan joosta alla 52 minuti. Muidugi, salamisi lootsin eelmise aasta Ülemiste 50.07 üle joosta, kuid selles kahtlesin tugevalt. Seega: alla 52 minuti! Esimene km nii nagu läheb ja edasi saada keskmine 5.12 km kohta ning lõpus natuke kiirendada kui jaksu peaks olema. 

    Start oli väga tihe ja kella panin käima täpselt stardijoone ületamisel. Keeruline oli jalale uuteks sammudeks ruumi teha. Kurvides astusid mõned ka väljastpoolt ootamatult sisekurvi teistele ette. Õnneks ei kestnud selline trügimine kaua, kuna peagi jõudsime laiemale tänavale. Esimese km aeg rõõmustas, sest massis jooksmisest olenemata sain ajaks 5.25. Samas pulss tegi ärevaks, kuna näitas juba üle 130. Vihmasadu lõppes ja hakkasin natuke kuuma tundma. 

        Kui läbitud sai 2. km, siis natuke ehmatasin, sest km ajaks sain 5.01 ja keskmine tõusis 5.13 peale. Ei julgenud nii kiiret tõusu 5.12 keskmise kanti saavutada. Pulsi keskmine sel km-l oli 134. Liiga varajast pulsi tõusu üle 130 aga kartsin, sest siis tuleb piir rutem kätte. 

    Esimesel kolmel km-l oli pööramisi liiga palju, edasi oli neid vähem. Kolmanda km aeg 4.59 ja seega muutus km keskmine aeg juba nii ruttu 5.08 peale. Pulsi keskmine 134. Kuna pulss jäi muutumatuks, siis see rahustas. 

    Neljandal km-l oli ka tõusu ning km ajaks sain 5.04. Keskmine 5.06, see aga eeldas, et alistan ka 51 minuti piiri. Pulsi keskmine sel km-l oli 136. Teadsin, et kui pulsi keskmine läheb üle 140, siis võin end kinni joosta. 

    Viies km oli ebameeldiv, algas see tõusuga ja siis muutus pinnas. Imelikud munakivid ei võimaldanud vabalt joosta. Km teine pool oli pinnasest olenemata kerge, kuna tulid laskumised. Üks kitsas lõik oli aga väga kehva munakivi tee ja seal pidin väga jalga hoidma. Kui jooksin üle stardijoone, siis sain ajaks 25.10. Viie km täitumisel sain aga ajaks 25.27, km aeg 4.58, keskmine 5.05. Pulsi keskmine oli 136. 

    50 minuti alistamine ei tundunud väga tõenäoline, sest selleks pean teise poole jooksma minuti jagu kiiremini. Kuna aga ring osutus lühemaks kui 5km ja ringi ajaks sain 25.10, siis arvasin, et suudan teisel ringil need 10+ sekundit võita ja võistlusaja saada siiski alla 50 minuti, mis oleks hetke unelm. 

    Teisel ringil avastasin, et tegelikult on esimene km päris korraliku tõusuga, esimesel ei märganud seda rahva rohkuse tõttu. Ometi sain ka selle km aja enda kohta hea: 5.02, pulss aga kerkis 141 peale, mingil hetkel oli see ka 146. Püüdsin väga tempot ühtlasena hoida ja kuidagi vastu pidada. Mitmel pool märkasin n.ö. palgatud kaasaelajaid, aga kohati oli raja ääres ka kohalikke elanikke toetamas, see meeldib mulle alati kõige rohkem. Lehvitasin tänutäheks kõikjal, kus kaasa elati ja paljud ka märkasid seda ning elasid hetke mulle rohkemgi kaasa. 

    7. km ajaks sain 4.57, km keskmine 5.04 ja pulss 142/144. Teadsin, et ka järgmine km on kergem ning julgesin tempot hoida. 8. km aeg tuli 4.52, keskmine 5.02. Nüüd hakkasin salamisi lootma, et saavutan ka keskmise km aja 5.00 või sekundi jagu kiiremaltki. See annaks tõepoolest 10 km lõpuajaks natuke alla 50 minuti. Peale 2018. aasta lõppu ei ole ma kordagi suutnud joosta alla 50 minuti. Võistlusaeg aga tundus tulevat tõesti alla 50 minuti. Selle km pulss 144/146. 

    9. km tuli lihtsalt vastu pidada, sest seal kaks tõusukest. Üllataval kombel ma vastu ka pidasin ja olin kindel, et jooksen viimase km-l kõige kiirema km. aja. Üllatuslikult sain ka 9. km ajaks 4.52, pulss 147/150. Kuidas ma nii suutsin, ei tea. Keskmine aeg km kohta tuli ikka 5.02 ja olin kindel, et ei saa alla 5.00. 

    Viimasel km-l pidasin tõusu ilusasti vastu ja suutsin sama tempot hoidagi. Kahjuks aga jäid siis massiliselt ette 5 km kõndijad. Pidevalt pidin paremale kalduma ja seega natuke pikema maa jooksma. Lõpusirgele jõudes oli hoog päris hea ja suutsin seal kiirendadagi. Finišijoone ületades sain distantsi pikkuseks vaid 9,89 km. Seega ei tule ametlikku aega 10 km kohta. Viimase km keskmiseks ajaks aga sain 4.31, võistluse ametlikuks ajaks 49.07, enda kella järgi 49.11. Pulss 150/153. Tõusumeetreid kogunes minu kella järgi 47, laskumisi 41, seega peaks tegelik jääma sinna kahe numbri vahele.  Kogu jooksu keskmine pulss 139, sammu pikkus 1.15. Juua ma jooksu ajal ei vajanud, kuigi vihma oleks võinud tibutada, kohati kippus palavaks.

    1. ringi aeg 25.10, teise ringi oma aga koguni 23.57!

    Enim aga rõõmustas see, et km keskmiseks ajaks sain lõpuks 4.59, mis annaks 10 km lõpetamisel ajaks 49.50. Seega kõik õnnestus! See oli teine jooks peale mu haigestumist 2018. aastal ja mitmeid pikki vigastusi, kus aeg oli enam-vähem. Viie ja poole aasta kiireim jooks! Muidugi, mu eelmised kiiremad olid 3 minuti jagu kiiremad, aga siis polnud ka seda jubedat depressiooni, mis mu lõhkus ega ka kanna vigastust, millest paranemine võttis aega pea 3 aastat.

 

    Medal kaela, edasi suur järjekord, kus esmalt anti tühi kotike ja edasi iga vabatahtlik pani midagi sisse. Jooke anti 3 pudelit, aga midagi head ampsata peaaegu mitte midagi. Üks imepisike šokolaad marmelaadiga ja skyr. Palusin endast ühel osalejal ka pilti teha, kahjuks need eriti ei õnnestunud. Tagantjärele öelduna, ühtki ametlikku pilti minust võistlustel ei tehtud, millest on kahju. Ootasin ära ka Silvia, Liisi ja Kristeni, kuigi juba hakkas oodates natuke külm. Edasi jakike selga ja kohe läks paremaks. 

    Mõned pildid ka nendest ja edasi auto juurde. Koju jõudsin peale kella kahte. 

    Kohtumiseni!

Mai 2024 ja Postitee jooks.

                     Tere taas!

    Võtan siis oma möödunud kuu kokku, mis mingil määral ka rõõmustas. Tervise koha pealt seda, et depressiooniga ei ole midagi muutunud, ei paremaks, ei halvemaks. Kuu lõpu poole hakkas kõndimisel ja jooksmisel alaselg haiget tegema, lisaks muutus see väga kangeks. Uurisin oma 2020. aasta MRT-d seljast ja seal oli sama koha peal, kus valu, ka tol ajal radikuliidi tundemärgid. See seljaosa on juba palju aastaid mind mõjutanud, aga sel korral tugevamalt.

 

    16. mail oli mul silmalihase operatsioon. Lõigati tükk lihasasest ära ja see muutis mu nägemise palju stabiilsemaks. Näis, kauaks seda positiivset tulemust jätkub. Kahel varasemal korral toimis efekt vaid 3 ... 4 nädalat. Enne lõikust oli seis juba päris kehv. Soovitati, et sulge terve silm ja proovi iga päev mingi aeg olla vaid parema silmaga. Aga see võte tekitas väga tugeva tasakaaluhäire, joosta ja kõndida ei saanud selliselt üldse. 

    Alates ortoosi kandmisest on põlve seis pidevalt paremaks muutunud, . Joosta saan juba pikemaid distantse, kuigi mitte üle 10 km. Põlv pole enam tunda andnud.

                    Postitee jooks.

    4. mail oli mu selle aasta teine jooksuvõistlus. Nimeks üritusel Postitee jooks, ametlikult distantsi pikkuseks 8 km, tegelikult natuke üle 8,1 km. Tundus selline väike üritus olema, aga rahvast tuli väikesele ja esimesele üritusele, mis keskustest eemal, päris suurel arvul kohale. Jooksu lõpetas 147 osalejat. Lisaks olid lastejooksud ja seal osalejaid 139. Toimus ka koerte matk, kus osalejaid 42 ja nende koerad. 

    Võistluskeskus oli Maanteemuuseumi alal Tilleoru lähedal. Jooksjatele oli organiseeritud transport bussidega stardipaika ja see toimis veatult. Kes tahtis, võis muidugi omal jõul stardipaika, Palo järve äärde minna. Maanteemuuseumi juures oli ka piisavalt suur parkla osalejatele. 

    Kohale jõudsin kella 11 ajal, sest numbrite väljastamise lõpuajaks oli 11.30. Bussid väljusid natuke enne kella 12. Bussiga sõites tundus tee väga künklik ja raske.  Üsna ruttu olime stardipaigas. See vanast Võru maanteest mõnisada meetrit eemal, kruusateel ja ilusa metsaga ümbritsetud Palojärve ääres. Sai natuke jalutatud, sooja tehtud, venitatud ja võimeldud, ühe tuttavaga juttu aetud ja oligi aeg starti minna. 

    Ilm oli päikeseline, aga tuuline ja mitte kuigi soe, seega jooksmiseks paras. Jooksu ajal oli tuul pidevalt paremalt küljelt, seega see ei seganud, vaid jahutas meeldivalt. Kuna rada tundus raskem kui Valgas, siis arvasin, et jooksen aeglasemalt. Jälgin pidevalt tempo ja pulsi vahekorda ja vastavalt sellele siis püüan pingutada. 

    Kruusane algus oli ebameeldiv, kuna kruus oli väga lahtine. Õnneks oli seda vähe ja edasi asfalt ning lõuna poole liikumine lõpuni. Vanale maanteele omaselt kurviline tee, pidevalt üles- ja allapoole. Huvitav oli see, et väga tõuse ei märganud, kuid hiljem rajaprofiili vaadates olid pidevad tõusud üle 5 km. 

    Km. ajad ja keskmine ning maksimaalne pulss:

1: 5.44, 113/125,

2: 5.30, 131/134,

3: 5.22, 131/137, 

4: 5.24, 134/142, 

5: 5.21, 136/140, 

6: 5.07, 134/140, 

7: 5.28, 142/147, 

8: 4.58, 141/147, 

8 ... 8,16:  4.20 tempoga, 146/153.

    Kontrollisin enda tempot pidevalt ja jooksin ühe vähesena ideaaltrajektooril, suur enamus valis ühe tee poole ja jooksid seetõttu pikema maa. Põlva-Saverna teed ületades ei lubatud sisekurvis joosta, mujal ei segatud, kuigi võistlustrass oli samal ajal ka liiklusele aeglaseks sõiduks avatud. Pidin pidevalt jälgima, et autodele ette ei astuks. 

    Joogipunkt oli umbes 3,5 km kaugusel stardist.

    Pulss liikus ikka enam ja enam üles ja seetõttu ei julgenud tempot väga lisada, vaid püüdsin võimalikult ühtlaselt joosta. Kui hakkas juba raskeks minema, siis tuli kuuendal km-l pikalt laskumist ja sain natuke taastuda. 

    7. km oli kõige raskem, sest aeglane tõus kestis ligi kilomeetri. Kaheksas km oli alguses tasasepoolne, aga enne lõppu tuli pikk laskumine. Hoidsin end tagasi, sest lõpus on pikk ja järsk tõus. See osutus õigeks taktikaks, sest tõusu jaksasin võtta tempoga alla 5 min/km kohta. Hakkasin lõputõusul ka ühele pikale mehele järele jõudma, aga just lõpus oli järsk pööre vasakule, Maanteemuuseumi õuele ja ees olija võttis sisekurvi. Seega ei hakanud viimastel meetritel võimatut proovima ja lihtsalt lõpetasin. 

    Finišis medal kaela(puust), jook ja mingi segušokolaadi tahvel kätte. Edasi püüdsin puhata ja jahtuda ning jõin. Keegi tõi mulle ka teise šokolaadi ja joogi. Jooki palju ei kulunud, aga šokolaadid läksid kohe asja ette. 

    Ametlik lõpuaeg 43.40, kella järgi 3 sekundit kiirem. Km keskmine aeg aeglasem kui Valgas, 5.21, keskmine ja maksimaalne pulss 133/153, laskumist 50 meetrit, tõusumeetreid 76.  147 lõpetaja seas sain 61. koha. Üldiselt olin päris rahul. Oma tuttavatele konkurentidele kaotasin piisavalt. Andrusele 5.21 ja Raivole 2.30. Edasi koju, muuseumi külastama ei jäänud.

    Kui nüüd mai eraldi kokku võtta, siis korvpalli sai mängitud ja harjutatud 3 tundi 42 minutit. Jalgrattaga sõitsin 12 korda ja läbisin 227,4 km. Kõndisin 175,9 km ja jooksin 154,7 km. Selle viimasega olen eriti rahul. Ehk järgmistel kuudel saan rohkemgi joosta.

    Edasi toon eraldi välja oma jooksud, distantsid, ajad, pulsi 

2. mai: 7 km ajaga 40.32, km keskmine aeg 5.47, pulss 115/135.

3. mai: 4,44 km ajaga 27.28, km keskmine aeg 6.11, pulss 117/126.

4. mai: 8,16 km ajaga 43.37, km keskmine aeg 5.21, pulss 133/153.

5. mai: 5,01 km ajaga 28.56, km keskmine aeg 5.47, pulss 114/132.

6. mai: 5,01 km ajaga 29.56, km keskmine aeg 5.59, pulss 115/136.

7. mai: 8,01 km ajaga 43.12, km keskmine aeg  5.24, pulss 128/149.

8. mai: 5,1 km ajaga 29.40, km keskmine aeg 5.49, pulss 117/140.

9. mai: 3,2 km ajaga 20.35, km keskmine aeg 6.26, pulss 111/136.

9. mai: 3,21 km ajaga 16.05, km keskmine aeg 5.01, pulss 128/145.

10. mai: 6,06 km ajaga 34.44, km keskmine aeg 5.44, pulss 120/135.

11. mai: 6,01 km ajaga 36.39, km keskmine aeg 6.06, pulss 114/130.

12. mai: 8 km ajaga 46.20, km keskmine aeg 5.47, pulss 120/137.

14. mai: 3 km ajaga 18.58, km keskmine aeg 6.19, pulss 115/132.

14. mai: 3,01 km ajaga 14.25, km keskmine aeg 4.48, pulss 132/153.

15. mai: 10,01 km ajaga 58.09, km keskmine aeg 5.49, pulss 125/142.

17. mai: 5,26 km ajaga 28.27, km keskmine aeg 5.25, pulss 123/144, (päev pärast operatsiooni).

18. mai: 7,77 km ajaga 45.54, km keskmine aeg 5.54, pulss 114/133.

20. mai: 10,26 km ajaga 58.42, km keskmine aeg 5.43, pulss 122/144.

21. mai: 5,01 km ajaga 26.23, km keskmine aeg 5.16, pulss 126/145.

22. mai: 3,5 km ajaga 21.10, km keskmine aeg 6.02, pulss 110/124.

22. mai: 3 km ajaga 14.08, km keskmine aeg 4.42, pulss 138/154 (minu kiireim 3 km 2018. aasta sügisest).

23. mai: 5,01 km ajaga 27.00, km keskmine aeg 5.24, pulss 125/141.     

24. mai: 8,05 km ajaga 47.25, km keskmine aeg 5.53, pulss 114/132.

27. mai: 8,04 km ajaga 45.30, km keskmine aeg 5.39, pulss 119/141.

28. mai: 3 km ajaga 18.44, km keskmine aeg 6.14, pulss 106/119.

28. mai: 5,01 km ajaga 28.08, km keskmine aeg 5.37, pulss 122/136.

Kõikides jooksudes kiireim km viimane.

    Mis edasi? 1. juunil osalesin Rakvere ööjooksu raames 10 km jooksul. Edasi
on plaan osaleda kas Peetri jooksul 9. juunil või Kambjas 11. juunil. Edasi 14. juuni hilisõhtul suurepärases Elva Südaööjooksul 10 km. Mingil hetkel proovin korra või kaks joosta ka 14 või 15 km. Miks? Valmistun oma esimeseks poolmaratoniks sel aastal. See toimub 29. juunil Liepajas. Ma väga loodan, et põlv peab vastu. Kui peab, siis jooksen kuu hiljem ka Jelgavas poolmaratoni. Kui ka siis peab põlv vastu, siis 10. augustil Kuldiga poolmaratoni. Ja sealt edasi kuu hiljem Valmiera poolmaratoni. 

    Rohkem ei mõtle, aga kindlasti osalen mingil distantsil ka Linnamaratonil. Püüan uuesti ka jõusaalis hakata käima ja seda ennekõike selja pärast.     

    Kohtumiseni!