Tere taas!
Võtan siis oma möödunud kuu kokku, mis mingil määral ka rõõmustas. Tervise koha pealt seda, et depressiooniga ei ole midagi muutunud, ei paremaks, ei halvemaks. Kuu lõpu poole hakkas kõndimisel ja jooksmisel alaselg haiget tegema, lisaks muutus see väga kangeks. Uurisin oma 2020. aasta MRT-d seljast ja seal oli sama koha peal, kus valu, ka tol ajal radikuliidi tundemärgid. See seljaosa on juba palju aastaid mind mõjutanud, aga sel korral tugevamalt.
16. mail oli mul silmalihase operatsioon. Lõigati tükk lihasasest ära ja see muutis mu nägemise palju stabiilsemaks. Näis, kauaks seda positiivset tulemust jätkub. Kahel varasemal korral toimis efekt vaid 3 ... 4 nädalat. Enne lõikust oli seis juba päris kehv. Soovitati, et sulge terve silm ja proovi iga päev mingi aeg olla vaid parema silmaga. Aga see võte tekitas väga tugeva tasakaaluhäire, joosta ja kõndida ei saanud selliselt üldse.
Alates ortoosi kandmisest on põlve seis pidevalt paremaks muutunud, . Joosta saan juba pikemaid distantse, kuigi mitte üle 10 km. Põlv pole enam tunda andnud.
Postitee jooks.
4. mail oli mu selle aasta teine jooksuvõistlus. Nimeks üritusel Postitee jooks, ametlikult distantsi pikkuseks 8 km, tegelikult natuke üle 8,1 km. Tundus selline väike üritus olema, aga rahvast tuli väikesele ja esimesele üritusele, mis keskustest eemal, päris suurel arvul kohale. Jooksu lõpetas 147 osalejat. Lisaks olid lastejooksud ja seal osalejaid 139. Toimus ka koerte matk, kus osalejaid 42 ja nende koerad.
Võistluskeskus oli Maanteemuuseumi alal Tilleoru lähedal. Jooksjatele oli organiseeritud transport bussidega stardipaika ja see toimis veatult. Kes tahtis, võis muidugi omal jõul stardipaika, Palo järve äärde minna. Maanteemuuseumi juures oli ka piisavalt suur parkla osalejatele.
Kohale jõudsin kella 11 ajal, sest numbrite väljastamise lõpuajaks oli 11.30. Bussid väljusid natuke enne kella 12. Bussiga sõites tundus tee väga künklik ja raske. Üsna ruttu olime stardipaigas. See vanast Võru maanteest mõnisada meetrit eemal, kruusateel ja ilusa metsaga ümbritsetud Palojärve ääres. Sai natuke jalutatud, sooja tehtud, venitatud ja võimeldud, ühe tuttavaga juttu aetud ja oligi aeg starti minna.
Ilm oli päikeseline, aga tuuline ja mitte kuigi soe, seega jooksmiseks paras. Jooksu ajal oli tuul pidevalt paremalt küljelt, seega see ei seganud, vaid jahutas meeldivalt. Kuna rada tundus raskem kui Valgas, siis arvasin, et jooksen aeglasemalt. Jälgin pidevalt tempo ja pulsi vahekorda ja vastavalt sellele siis püüan pingutada.
Kruusane algus oli ebameeldiv, kuna kruus oli väga lahtine. Õnneks oli seda vähe ja edasi asfalt ning lõuna poole liikumine lõpuni. Vanale maanteele omaselt kurviline tee, pidevalt üles- ja allapoole. Huvitav oli see, et väga tõuse ei märganud, kuid hiljem rajaprofiili vaadates olid pidevad tõusud üle 5 km.
Km. ajad ja keskmine ning maksimaalne pulss:
1: 5.44, 113/125,
2: 5.30, 131/134,
3: 5.22, 131/137,
4: 5.24, 134/142,
5: 5.21, 136/140,
6: 5.07, 134/140,
7: 5.28, 142/147,
8: 4.58, 141/147,
8 ... 8,16: 4.20 tempoga, 146/153.
Kontrollisin enda tempot pidevalt ja jooksin ühe vähesena ideaaltrajektooril, suur enamus valis ühe tee poole ja jooksid seetõttu pikema maa. Põlva-Saverna teed ületades ei lubatud sisekurvis joosta, mujal ei segatud, kuigi võistlustrass oli samal ajal ka liiklusele aeglaseks sõiduks avatud. Pidin pidevalt jälgima, et autodele ette ei astuks.
Joogipunkt oli umbes 3,5 km kaugusel stardist.
Pulss liikus ikka enam ja enam üles ja seetõttu ei julgenud tempot väga lisada, vaid püüdsin võimalikult ühtlaselt joosta. Kui hakkas juba raskeks minema, siis tuli kuuendal km-l pikalt laskumist ja sain natuke taastuda.
7. km oli kõige raskem, sest aeglane tõus kestis ligi kilomeetri. Kaheksas km oli alguses tasasepoolne, aga enne lõppu tuli pikk laskumine. Hoidsin end tagasi, sest lõpus on pikk ja järsk tõus. See osutus õigeks taktikaks, sest tõusu jaksasin võtta tempoga alla 5 min/km kohta. Hakkasin lõputõusul ka ühele pikale mehele järele jõudma, aga just lõpus oli järsk pööre vasakule, Maanteemuuseumi õuele ja ees olija võttis sisekurvi. Seega ei hakanud viimastel meetritel võimatut proovima ja lihtsalt lõpetasin.
Finišis medal kaela(puust), jook ja mingi segušokolaadi tahvel kätte. Edasi püüdsin puhata ja jahtuda ning jõin. Keegi tõi mulle ka teise šokolaadi ja joogi. Jooki palju ei kulunud, aga šokolaadid läksid kohe asja ette.
Ametlik lõpuaeg 43.40, kella järgi 3 sekundit kiirem. Km keskmine aeg aeglasem kui Valgas, 5.21, keskmine ja maksimaalne pulss 133/153, laskumist 50 meetrit, tõusumeetreid 76. 147 lõpetaja seas sain 61. koha. Üldiselt olin päris rahul. Oma tuttavatele konkurentidele kaotasin piisavalt. Andrusele 5.21 ja Raivole 2.30. Edasi koju, muuseumi külastama ei jäänud.
Kui nüüd mai eraldi kokku võtta, siis korvpalli sai mängitud ja harjutatud 3 tundi 42 minutit. Jalgrattaga sõitsin 12 korda ja läbisin 227,4 km. Kõndisin 175,9 km ja jooksin 154,7 km. Selle viimasega olen eriti rahul. Ehk järgmistel kuudel saan rohkemgi joosta.
Edasi toon eraldi välja oma jooksud, distantsid, ajad, pulsi
2. mai: 7 km ajaga 40.32, km keskmine aeg 5.47, pulss 115/135.
3. mai: 4,44 km ajaga 27.28, km keskmine aeg 6.11, pulss 117/126.
4. mai: 8,16 km ajaga 43.37, km keskmine aeg 5.21, pulss 133/153.
5. mai: 5,01 km ajaga 28.56, km keskmine aeg 5.47, pulss 114/132.
6. mai: 5,01 km ajaga 29.56, km keskmine aeg 5.59, pulss 115/136.
7. mai: 8,01 km ajaga 43.12, km keskmine aeg 5.24, pulss 128/149.
8. mai: 5,1 km ajaga 29.40, km keskmine aeg 5.49, pulss 117/140.
9. mai: 3,2 km ajaga 20.35, km keskmine aeg 6.26, pulss 111/136.
9. mai: 3,21 km ajaga 16.05, km keskmine aeg 5.01, pulss 128/145.
10. mai: 6,06 km ajaga 34.44, km keskmine aeg 5.44, pulss 120/135.
11. mai: 6,01 km ajaga 36.39, km keskmine aeg 6.06, pulss 114/130.
12. mai: 8 km ajaga 46.20, km keskmine aeg 5.47, pulss 120/137.
14. mai: 3 km ajaga 18.58, km keskmine aeg 6.19, pulss 115/132.
14. mai: 3,01 km ajaga 14.25, km keskmine aeg 4.48, pulss 132/153.
15. mai: 10,01 km ajaga 58.09, km keskmine aeg 5.49, pulss 125/142.
17. mai: 5,26 km ajaga 28.27, km keskmine aeg 5.25, pulss 123/144, (päev pärast operatsiooni).
18. mai: 7,77 km ajaga 45.54, km keskmine aeg 5.54, pulss 114/133.
20. mai: 10,26 km ajaga 58.42, km keskmine aeg 5.43, pulss 122/144.
21. mai: 5,01 km ajaga 26.23, km keskmine aeg 5.16, pulss 126/145.
22. mai: 3,5 km ajaga 21.10, km keskmine aeg 6.02, pulss 110/124.
22. mai: 3 km ajaga 14.08, km keskmine aeg 4.42, pulss 138/154 (minu kiireim 3 km 2018. aasta sügisest).
23. mai: 5,01 km ajaga 27.00, km keskmine aeg 5.24, pulss 125/141.
24. mai: 8,05 km ajaga 47.25, km keskmine aeg 5.53, pulss 114/132.
27. mai: 8,04 km ajaga 45.30, km keskmine aeg 5.39, pulss 119/141.
28. mai: 3 km ajaga 18.44, km keskmine aeg 6.14, pulss 106/119.
28. mai: 5,01 km ajaga 28.08, km keskmine aeg 5.37, pulss 122/136.
Kõikides jooksudes kiireim km viimane.
Mis edasi? 1. juunil osalesin Rakvere ööjooksu raames 10 km jooksul. Edasi
on plaan osaleda kas Peetri jooksul 9. juunil või Kambjas 11. juunil. Edasi 14. juuni hilisõhtul suurepärases Elva Südaööjooksul 10 km. Mingil hetkel proovin korra või kaks joosta ka 14 või 15 km. Miks? Valmistun oma esimeseks poolmaratoniks sel aastal. See toimub 29. juunil Liepajas. Ma väga loodan, et põlv peab vastu. Kui peab, siis jooksen kuu hiljem ka Jelgavas poolmaratoni. Kui ka siis peab põlv vastu, siis 10. augustil Kuldiga poolmaratoni. Ja sealt edasi kuu hiljem Valmiera poolmaratoni.
Rohkem ei mõtle, aga kindlasti osalen mingil distantsil ka Linnamaratonil. Püüan uuesti ka jõusaalis hakata käima ja seda ennekõike selja pärast.
Kohtumiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar