Tere taas!
Sel korral kirjutan oma osalemisest Tartu Linnamaratonil. Soov üle pika aja uuesti maraton läbida on olnud mul suur ja registreerisin end kevadel.
Mais sain juba korralikult ka harjutada ning kõik tundus liikuvat hästi. Kuni koroonaviirus sai mu kätte juuni alguses ja lõi pikalt mu plaane sassi.
Jäi osalemata mitmel võistlusel või kui osalesingi, siis alla oma hetke võimete. Kuigi ma ei põdenud seda raskelt, mõjutas see mu jooksuvõimekust üle kahe kuu.
Oma vale ettevalmistusega tegin oma põlvele liiga Ülemiste ööjooksu poolmaratonil. Seis oli juba selline, et tekkis küsimus, kas ma üldse saan oktoobris maratoni joosta.
Põlv muutus väga aeglaselt siiski paremaks. Vahepeal oli probleemiks ka vasaku labajala välimine külg. Ning olin ka kergelt viiruses.
Septembri alguses sain väga vähe joosta. Ja selgeks sai, et maraton tuleb mul raskem kui alguses lootsin.
Kaheksa päeva enne maratoni võtsin kätte ja jooksin 30 km, et näha oma hetkevõimeid. Ja need ei olnud suurepärased, kuid sellega sain selgemaks, miilise tempoga maraton joosta.
Keegi küll kritiseeris nii hilist pikka jooksu, aga mul ei olnud võimalik seda varem teha. Kuigi see jättis ka mingi jälje maratoni, siis aitas see mind siiski tempo valikul.
Neli päeva enne maratoni tundsin taas kergelt viiruse tundemärke ja ka reedel, üks päev enne maratoni olid tundemärgid olemas.
Joosta või mitte? Isegi kergelt haigena võib see olla ohtlik. Otsustasin siiski joosta ja palusin abikaasat appi. Et kui mul tekkiksid rajal probleemid, siis ma katkestan ja ta korjad mu peale. Aga kui jaksan, siis umbes 30. km-l annaks mulle lisa geele.
Tartus käisin 3. oktoobril, siis võtsin ka stardimaterjalid välja. Maratonipäeval oli äratus kell 7. Mõnus hommikusöök ja sõit Tartu võis alata. Auto parkisime Jakobi tänavale, kust võistluskeskusesse lühike maa.
Kuna oli jahe, ei kippunud jopet ära andma ning stardikoridori sisenesin kell 9.28. Üsna kiirelt start.
Ja taas, miks Tartu maratoni üritused ei võta enam aega stardijoone ületamisest alates, vaid keskmised ja eriti tagumised pääsevad üle stardijoone oluliselt hiljem. Võib ju öelda, et mis see 100 meetrit rohkem joosta ole, aga maratoni puhul ei taha mina ka üht sammu rohkem joosta.
Meid oli stardis päris palju, seega aega natuke kulus, kuni saime vabalt joosta. Tartu Linnamaratoni tugevus ongi kõikidel distantsidel esimene kilomeeter, mil ruumi on piisavalt ja pöörded puuduvad.
Tagasihoidlik plaan oli 4.30 lõpuaeg, aga tegelikult soovisin alistada oma esimese jooksumaratoni aja, mis oli 4.19.49. Kuna ka see n.ö. tagasituleku maraton. Kui tagantjärele mõelda, siis piisavalt harjutanuna oleks suutnud 4.15 ajast jagu saada. Aga ettevalmistus jäi nõrgaks ja midagi ei olnud parata.
Üsna kiirelt tundsin, et riideid sai rohkem selga kui vaja. Ning 3. km-l võtsin esmalt seljast õhema poolse jaki ja siis alt lühikeste varrukatega särgi. Üle pea jaki selga tagasi saamine võttis oma aja ja oli hetk, kus ma olin segaduses ja ei saanud kuidagi hakkama. Loomulikult ajas see ka pulsi kiirelt üles.
Edasi aeglane pikk tõus mööda vana raudtee rada, kust raudtee eemaldatud. Pinnas mulle eriti ei meeldinud.
Esimesed 5 km läbisin ajaga 30.42, mis tundus natukese kiire. Soovisin km-id läbida tempos 6.10, aga tuli mõni sekund kiiremini, v.a. esimene kilomeeter.
Edasi aeglane laskumine kuni Sõpruse sillani. Ja kohe peale silda juba teine joogipunkt. Igas punktis jõin spordijooki, peale kahe viimase. Aga oli üks ihulik häda, mis kuidagi ei tahtnud kaduda ja see häiris mind kaua.
Läbi Annelinna ja edasi mööda Rõõmu teed. Kartsin natuke tuule pärast seda lõiku, aga tee ääres on puud kasvanud ja varjasid päris hästi.
10 km läbitud ja aeg 1.01.27. Hiljem panen ajad eraldi kirja 5 km kaupa, et jooksu dünaamika oleks hetkega mõistetav.
12,3 km täitudes pööre lõunasse, joogipunkt ja siis tuli tõepoolest pikalt vastu tuult joosta. Kuna ilmateade prognoosis tugevamat tuult kui tegelikkuses hommikul oli, siis see mulle sobis.
14 km järel ületasin Räpina maantee ja edasi suund Ihastele. Kohati oli tee remondis ja maratonijooksjale see eriti ei sobi.
15 km läbitud ja aeg 1.31.38. Kahjuks olin tempot tõstnud, kuna rada kergelt langev ja ette rutates ütlen, et see tasus mulle lõpus kätte.
16,1 km läbitud ja nüüd tuule käest lõplikult ära. Ihastes oli palju tiirutamist, mis justkui tüütu, aga samas ei lähe ka väga igavaks.
Kui läbitud oli 20 km, näitas kell selle läbimise ajaks 2.01.42. Mitu kilomeetrit jooksin taas alla kuue minuti.
Poolmaratoni kohal näitas kell aega 2.08.27. Seega prognoositav lõppaeg 4.17 kui just lõpus ära ei kustu. 22. km täitumisel jätsime Ihaste linnaosa selja taha ja edasi oli jooks Idaringtee äärsetel kergliiklusteedel nii ühel kui teisel pool Idaringtee tänavat.
23 km täitumisel tundsin häda juba nii palju, et astusin rajalt välja kraavi ja ajasin oma asja ära. Jooksmine muutus peale seda kohe kergemaks ja ma tõstsin ennatlikult tempot.
25 km läbimisel oli aeg 2.32.14. Tundus, et suudangi joosta negatiivse splitiga, mis igal maratonil mu eesmärk. Siiani on see 10-l jooksumaratonil õnnestunud pooltel.
Anne kanali äärne joogipunkt asus umbes 28,2 km kaugusel stardist. Nüüd tuli lõik, kus pidevalt kurvid vaheldumisi ühele ja teisele poole. Ma jooksen sealt alati otse, teised jooksevad iga teise kurvi väljaspool ja pikendavad oma maratoni distantsi.
29,5 km täitumisel olid raja ääres Heli ja Liisi. Andsin Helile oma segava särgi ja võtsin temalt 3 geeli. Geelide söömist alustasin 13 km läbimise järel umbes 5 km-te vahedega.
30 km täitus Võidu silla all, mille nimi nüüd muudetud. Ja aeg 3.02.10. Taas liiga kiire minu kohta ja see maksis mulle ka kätte.
Kusagil 31,6 km peal joogipunkt ja mulle isegi ei meenu, kas ma seal jõin. Mõtted olid ees oleval tõusul ja et selleks vaja pulssi rahustada. See väga ei õnnestunud, aga tõusu võtsin lihtsalt.
Kolmveerand maratoni läbi ja tekkisid esimesed märgid, et hakkab raskeks minema. Raskust aga ei taha tunda enne kui 5 ... 6 km enne lõppu.
34,8 km läbimisel jõudsin Kroonuaia silla juurde ja see pilt häiris. Meile oli antud vaid kitsas kõnnitee sillal, kus ka võistlusvälised inimesed kõndisid ja sõitsid rattaga. Mulle see üldse ei meeldinud. Miks meid sõiduteele ei lubatud? Piltidelt nägin, et poolmaratoni läbijad said tee peal joosta.
35 km täitumisel Supilinna joogipunkt ja sealt edasi ainult vaev ja enesega võitlemine. 35 km aeg oli 3.32.52.
Jõeärne papliallee on ilus, aga maratoni lõpuosas ei taha sellisel pinnasel joosta. Edasi dendropark, mis mulle ka üldse ei meeldinud. Km-te ajad kukkunud 10 sekundit km kohta ja hakkas selgeks saama, negatiivset spliti seekord ei tule. Edasi Lauluväljaku tagune, kus jõin kaks topsitäit limonaad ära, et ehk see annab jõudu. Ei andnud.
Nii raske oli, et pidevalt tunnen: jää kõndima. Kordasin endale ikka ja jälle, et katsume veel natukenegi ilma kõnnita. Supilinna jõudes Tähtvere tänav nagu ta oli. Edasi läks rada natuke kergemaks. Aga pulss oli minu maksimaalne võistluspulss. Ja seda alla ei saanud.
39. km aeg juba tõsine äpardus: 6.39. Muidugi kulus osa ajast joomisele.
Olin täielikult tühi. Mina möödusin mõnest ja oli ka neid, kes minust mööda said. Herne tänav sai läbi ning ka 39. km läbi.
Ootasin kartusega Lossi tänava pikka tõusu, sest mul ei olnud enam üldse energiat. Lisaks oli raske rõhumine rindu tekkinud. Kuna olin just kerges viiruses, siis teadsin, et pikalt nii joostes võin südamele liiga teha.
Tempo oli küll vilets, aga ikka olin suutnud jooksma jääda. Ja kui siis Lossi tänava tõusule keerasin, leidsin jõudu ka natuke filmida. Aga umbes poole tõusu peal andsin alla. Ka minu ees natuke kiirema tempoga jooksja jäi kõndima.
Sellest olenemata ei kukkunud kilomeetri aeg üle 7 minuti, mis on pisike õnnestumine. 40. km aeg oli küll päeva viletsaim: 6.53. Üldse oli 40 km läbimisel aeg 4.05.15. Olin kaotanud päris hulga sekundeid ja km keskmine aeg langes juba 6.09 peale. Oli hetk, mil see oli 6.04 ja hakkasin juba vaikselt 4.15 lõpuajale mõtlema.
Toomemäel jõin esmakordselt vaid vett. Ja siis vaevlesin seal viletsa pinnasega teekeste peal. 41. km aeg oli mu halvemuselt kolmas, 6.34. Elasin tiirutamise üle ja Kuradisillalt alates jaksasin kergelt tempot tõsta. Aga kuna olin väga tühi, siis viimane km ei tulnudki päeva parim.
Edasi Raekoja plats, punane vaip, väike filmimine ja finišijoone ületamine.
Kuigi olin natuke pettunud, siis miinimumi täitsin, sain oma esimesest jooksumaratoni ajast jagu. 4.18.27! Nii lahja seisu kohta siiski päris talutav aeg. Kuigi kripeldama jäi, et mu hea konkurent Ulvi oli minust ees pool.
Ning see teadmine, et suutsin maratonirajale tagasi tulla peale viit aastat ja seitset kuud. Kannavigastusest paranesin kolm ja pool aastat.
Kohe medalit vastu võtta ei jaksanud, kogusin end. Ka meditsiinitöötaja tuli uurima, kas mul kõik korras. Kõik oli korras, ainult energiat järel 0.
Medal kaela ja siis pakuti valida kahe joogi vahel. Valisin Aura vee, aga see oli nii külm, et juua seda üle paari lonksu ei saanudki.
Kannad ära põrutatud ja valusad, tokerdasin särgi järele ja edasi riideid vahetama. Seal võtsin asja rahulikult ja koguni nii aeglaselt, et vahepeal tuli keegi vabatahtlikest ja uuris, kas ma olen ikka korras, kuna Cris tundis muret. Olin korras.
Söögile ei suutnud ma mõelda ja jalutasime rahulikult Jakobi tänavale auto juurde. Ning siis koju sõit.
Mõned mõtted. Milleks oli vaja korraldajatel rada muuta? Algus oli jäetud lühemaks, aga lõpus mitu rasket lõiku juures ja ka üks raske tõus. Tippsportlasele võib see olla konti mööda, aga tavalisele rahvajooksjale see nii meeldiv ei ole. Tehke oma lisa tõusud esimeses pooles ära!
Juhend nägi ette, et ratastega saata jooksjaid ei tohi, ratastega sõita rajal ei tohi. Aga pea kõik kohad olid avatud kõikidele ja vahel pidin sik-sakitama. Ning milleks üldse juhendisse selline punkt, kui korraldaja seda ei kontrolli?
Kui Kesklinna osa on korraldajatel väga hea ja seda alati, siis muu osa kõikjal ei meeldinud. Tegu ei ole niivõrd linnamaratoniga, vaid looduses jooksmisega. Jaa, Tartu on väike ja ei saa liiklusele palju tänavaid sulgeda. Kuid milleks need lisalõigud lõpus? Igatahes olen oma mõtetega sealmaal, et üks mu lemmikvõistluseid võib tulevikus mu valikust välja jääda.
Statistikat. Maratoni esimese poole läbisin ajaga 2.08.23 ja teisel poole 2.10.04. Seega vahe ei olnud väga suur. 1 minut ja 41 sekundit jäi negatiivsest splitist puudu.
Ajad 5 km kaupa:
5 km 30.42,
10 km 30.45,
15 km 30.11,
20 km 30.04,
25 km 30.32(pissipeatus),
30 km 29.56,
35 km 30.42,
40 km 32.23,
42,2 km 13.12.
Vahemik 15 ... 30 liiga kiired ja sinna see energia enneaegu kuluski.
Mina sain koos stardikoridoriga distantsi pikkuseks 42,14 km. Ma jooksen muidugi alati ideaaltrajektooril ja ma ei tea, kas Tartus mõõdetaks teid keskjoone või ideaaltrajektoori kaudu.
Kella järgi vastupidavus 100% - 2%, treeningkoormus 283, keskmine pulss 126, maksimaalne 148, keskmine võimsus 320 W, maksimaalne 459 W, tõusumeetreid kella järgi 199 ning km keskmine aeg 6.08, 171 sammu minutis, sammu keskmine pikkus 0,95 meetrit.
589 lõpetaja seas sain 436. koha, 451 lõpetanud meeste seas sain 353. koha. Omas vanusegrupis olin 27 lõpetaja seas 18. kohal.
Mitu päeva pärast maratoni on keha ilusasti taastumas, olen ka iga päev kergelt jooksmas käinud ja vaid esimesel päeval peale maratoni oli pulss natuke kõrgem kui tavaliselt. Sääred ja reied valusad, aga needki paranevad kiirelt. Seis on niisugune, et julgen mõelda juba ka järgmisel aastal maratonile. Siis olen Alventast ka vaba ja saan ehk natuke kiiremini joosta nii lühemaid kui pikemaid distantse.
Kohtumiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar