Tere taas!
Mõtlesin pikalt, kas kuu kokkuvõtet tehagi, sest kirja panna on vähe. Tegelen jõusaalis nii jõu- kui võhmatrenniga, kusjuures põlve pärast suurt koormust ei kasuta. Kõndimine muutus kergemaks, distantsid pikemaks.
Käisin ka ortopeedil, kes sai kohe diagnoosist aru. Ei mingit plantaarfastsiiti, vaid rasvapadjandi kahjustus ja põletik. Andis soovitused vastavatele kanda toetavatele tugedele. Esimene, mille ostsin, tegi asja kiirelt halvemaks ja kohe nii halvaks, et 7 päeva novembris ei ole üldse kõndinud. Ostsin ühe teise ja see on tasapisi asja parandanud.
Põlv paraneb väga aeglaselt, kuid siiski paraneb. Painutada saan juba peaaegu sirgeks. Lõpuks on paranemas ka õlg ja arvan, et see on kõige rohkem kuu aja pärast terve.
Depressioon ja ravimid? Alventa sõltuvusest sain siiski lõpuks jagu, aga teine ravim ikkagi peal ja on vähemalt pool aastat veel. Väga aeglaselt, aga paranemine siiski toimub. Praegu lõpetan arsti juhendamisel ühe teise ravimiga, mida söönud 9 aastat. Eelmise arstiga vist oleksin endiselt ka Alventa peal. Alventa võõrutus pidigi osadele erakordselt raske olema. Asendusravim Escitalopram on selles suhtes leebem.
Ei ühtki võistlust, ka lootust niipea nendeks ei ole. Ma ei ole joosta saanud 13. juulist alates. Enne sedagi jooksin aasta esimesel poolel väga vähe.
Nüüd arvud. Oktoobris kõndisin septembrist vähem, kokku 195,8 km, ajaliselt 34:28:00. Korvpalli mängisin kolm korda, lisaks kaks visketrenni. Jõusaalis käisin 22 korda, ajaliselt 44:43:01. Kokku treeninguid ja liikumisi 83:45:27. See mu kõigi aegade rekord. Samas jõusaalis tuli muuta rõhuasetust alakehale. Ülakeha on suurenenud ja seetõttu vanad spordisärgid lühikeseks jäänud.
Lisan ka pilte. Looduspildid kõik jalutuskäikudelt. Lootus? Õnneks seda veel on. Kauaks? No kevadel tahaks jõuda taas jooksuradadele. Kahjuks muud lisada hetkel ei ole.
Kohtumiseni kunagi!
