Sellise pealkirjaga tervitan minu lugejaid. Kuigi kuu esimesed päevad möödusid sportlikult meeldivalt, siis edasine on jama. 2. septembril jooksin 10 km ajaga 53.21. Esimene pool ühtlaselt rahulikult, teisel poolel tõstsin tempot. Kiireim km viimane ajaga 4.46, pulss 133/154.
3. septembril jooksin 5,01 km ajaga 27.39, pulss 124/142, kiireim km viimane, ajaga 5.01.
4. septembril jooksin 4,01 km. Kolm esimest km rahulik-aeglaselt, viimasel kilomeetril aga enda kohta kiirelt. Üldaeg 22.24, viimane km 4.28, pulss 121/151,
6. septembril läbisin 12 km, selle aasta pikim jooks. Kahjuks kuidagi varrukaga vajutasin nuppu ja läbitud aeg salvestus. Pidin edasi jooksma uue ajaga. Kokku liidetuna sain ajaks 1.09.34, kiireim km viimane, aga täpset aega pole.
8. septembril juhtus sama asi, siis jooksin kokku 7,3 km. Umbes poolteist km enne lõppu lõi säärde tugev valu, pidin ka korraks seisma jääma. Õnneks sain ikka lõpuni joosta. Sealt alates sai mingi viirus mu kätte ja ei saanud joosta 9. päeva. Natukene küll kõndisin, aga nädal aega ei teinud sedagi.
18. septembril lootsin, et säär on nüüd haiguse tõttu saanud aega taastuda. Jooksin aeglaselt 6 km ajaga 35.47, kiireim km viimane, ajaga 5.42, pulss 121/137. Nii rahuliku jooksuga oleks pidanud pulss aeglasem olema. Kuid küllap viirus jättis oma jälje.
19. septembril jooksin 8 km. Taas valisin aeglase tempo, aga siiski tulid km-d tsipa kiiremad kui eelmisel päeval. Aeg 45.47, pulss 129/153, kiireim km viimane ajaga 5.16. Joosta oli raske ning teisel poolel vaevlesin säärevaluga, mis muutus väga tugevaks. Seetõttu jätsin ka 2 päeva vahele ja käisin füsioterapeudi juures, kes teipis lihase.
Kuna Linnamaraton lähenes kiirelt, siis pidin ju ikkagi harjutama. 22. septembril vahetasin igaks-juhuks jooksujalatseid ja jooksin 7.77 km ajaga 44.44, kiireim km viimane, täpset aega ei tea. Igatahes viimasel poolel km kiirendasin ja säär võimaldas seda. Pulss 122/152.
23. septembril püüdsin joosta aeglaselt, vahele sekka aga kiired ja lühikesed lõigud. Läbisin 4,56 km ajaga 23.43, kiireim km viimane, aga täpset aega ei tea. Pulss 135/154. Peale jooksu tundsin valu lihases, mis lõppeb reie ülaosas ja algab kere alaosas. Paremal pool. Kuna olen ennegi sellist asja kogenud, siis lootsin, et ehk läheb mööda.
27. septembril püüdsin teha viimase kiire jooksu enne Linnamaratoni 4 + 10 km jooksu. Algus oli erakordselt raske ja juba poole km möödumisel pidin tempo maha võtma, aeg vaid 5.31. Lootsin joosta 6 km ajaga alla 30 minuti, aga üsna pea sai selgeks, et seda ei juhtu. 2. km aeg tuli parem 5.14, lisaks sel km-l tõusud. Ka järgmisel km-l veel tõusu, selle ajaks sain 5.13. Millegipärast oli tunne kogu aeg väga raske ja mitmel korral pidin aeglustama. 4. km on languse ja pika tõusuga, ometi tuli selle aeg 5.07, samas enesetunne selline, et jää või seisma. Kaks viimast km-t võitlesin raske enesetunde ja tempoga. Ometi need km-d õnnestusid. Ajad: 4.44 ja 4.34. Kokku 6 km aeg 30.26, mis ei jäänud väga palju maha mu soovitust. Kui esimene km oleks kergemalt tulnud, siis oleksin ehk 30 minutit ka alistanud. Pulss 139/157. Jooksmisel valu ei tundnud, kuid paar tundi hiljem tuli valu reie ülaossa tagasi ja ikka väga tugevalt. Kuna 2017 oli mul sarnane vigastus ja ei saanud joosta 2 kuud, siis sai hetkega selgeks, et neljas aasta järjest jääb mul Linnamaratonil osalemata. See on väga masendav.
Mis puudutab sääre lihase valu, siis see kadus üsna kiirelt. Seotud oli see mu uue jooksujalatsiga Hoka Rocet X, ääretult kerged ja kiire jooksu jaoks mõeldud. Kuna olen aastaid teistsuguste jooksutossudega jooksnud, siis jalg ei võtnud uut jalatsit vist omaks. Hea, et viimasel hetkel jaole sain. See on vaid võistluseks hea jalats. Ostsin endale Asics Novablast 3 tossud ja need on mulle väga sobivad. Nii jooksuks kui ka kõndimiseks. Nendega säärevalu kaduski.
Edasi jäin uuesti viirusesse, vahepeal päris terveks ei saanudki. Ja haige olen siiani. Jube nohu ja kurgu ülaosas, kus lõppevad ninakäigud, on pidev kipitus. Ära jäi FNR 4 km jooks ja Linnamaratoni 10 km. Istun vaid toas, ei saa ei kõndida ega joosta. Reie ülaosa väga valus siiani. Kardan, et ka depressioon süveneb. Pisike lootus on, et ehk saan joosta Suure-Munamäe - Võru jooksuvõistlusel. Sinnani veel natuke aega ehk saan terveks nii ühes kui teises hädas.
Septembris mängisin 3 korda korvpalli 4,5 tundi, jooksin vaid 75,7 km ja kõndisin 75,71 km. Tunnetan, et ma ei saa enam kunagi endiseks, mis olin enne depressioonihoogu 2018 lõpus ja mis mu ära lõhkus.
Kohtumiseni!
