Tere taas!
Kahjuks on märtsist sportlikku kokkuvõtet vähe. Ajaliselt vaid 42 tundi ja 2 minutit. Joosta sain 22,6 km, ainult lühikesed distantsid. Jõusaalis käisin 10 korda, ajaliselt 14 tundi ja 31 minutit. Jalgrattaga käisin kaks korda sõitmas ja läbisin 35 km. Kõndisin kokku 117,7 km.
Miks nii vähe minu kohta? Esmalt muutus valusaks kanna alune, seega jooksmine ja ka kõndimine jäid soiku. Edasi ei jookse-kõnni kuni 19. aprillini. Ehk siis suudan Valgas 26. aprillil 10 km distantsi läbida.
Siis hakkas valutama parem põlv. Õnneks hoidmine parandas selle kiirelt ja nüüd korras. Liiga teeb ka kergelt kulunud vasaku jala põlv. Arvatavasti jõusaalis tõmban end natuke tagasi. Vähemalt raskuste mõttes.
 |
Antidepressandi ära jätmine hilissügisel tegi mu aga nii nõrgaks seesmiselt, et ei kannatanud pinget enam välja ja alustasin uuesti. Kuigi 110 päeva olin ilma selle rohuta. Ainus hea, et valisin leebema ravimi ja see ei mõjuta mind nii palju füüsilise sooritusde pealt. Ärevushäire läks lihtsalt nii segavaks, et ei talunud seda enam välja. Lisaks muutusin depressiivsemaks.
Plaanid? Kui vaid saaks kanna alt asja korda, siis hakkan taas plaanima. Praegu ootan Valga jooksu. Kui see jalga valutama ei pane, siis ehk osalen ka tunnijooksul mai alguses. Edasi ootan juunis Elva Südaööjooksu ja Kambja jooksusarja, kus enam oma põlve koormata ei plaani. Vaid jooks-kõnd vaheldumisi. Enne tunnijooksu end Ülemiste poolmaratonile kirja ei pane.
Kirjas olen augustis Kuldiga poolmaratonil ja septembris Tallinna maratonil. Viimane võib minu jaoks toimumata jääda. Ilma ettevalmistuseta maratoni ei jookse.
Ja ongi kõik, väga lühike postitus. Kohtumiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar