Vändra Maratoni 16 km.

                             Tere taas!

    Kirjutan kokkuvõtte üritusest, kus osalesin esmakordselt. Kuna mu seis oli kahtlane, siis ei riskinud poolmaratoni joosta, kuigi soovisin väga. Ka 8 ja 16 km vahel kahtlesin kaua. Lõpuks otsustasin riskida. Cris otsustas osaleda 8 km distantsil. 

    3. mail startisime kell 8, Puhjast võtsime peale Heleni ja Kati. Ka nemad olid end kirja pannud vastavalt 8 ja 16 km jooksule. Natuke enne kella kümmet olime kohale. Võtsime numbrid välja, natuke kõndisime ning siis stardikoridori. Kuna osalejaid polnud väga palju, siis stardikoridoris oli lihtne omale sobilik koht leida. 

    Start kell 11. Kolmveerandring staadionil, pisike sirge ja siis pööre vasakule suurele tänavale. Pikka aega jooksis Helen minu ees, vahe mõnikümmend meetrit, Kati oli minust natuke taga. Cris kadus ees kiirelt. Esimene joogipunkt oli teise ja kolmanda km vahel, loomulikult ei joonud ega näinud teisigi veel joomas. Kuni Pärnu - Rakvere teeni oli 4 km, sealt tegid 8 km osavõtjad tagasipöörde, kõik ülejäänud distantse jooksjad pöörasid sealt paremale ja nii kuni tagasipöördeni. 

Esimesed 4 km:

1. km 5.23, pulss 114/126, 

2. km 5.19, pulss 120/123, 

3. km 5.17, pulss 122/125, 

4. km 5.15, pulss 124/130.

    Tempo tundus sobivat, mingil määral hoidsin end tagasi, et ikka kogu distantsi vastu peaksin. Kui olin jooksnud 3,75 km, siis nägin Crisi heas tempos juba tagasi jooksmas. Minul eest ära jooksnud juba pool km. Kusagil viienda ja kuuenda km vahel teine joogipunkt. Võtsin spordijoogi.  Tuul oli suuresti pool tagant ja aitas kergemalt edasi liikuda. 

5. km 5.16, pulss 125/130, 

6. km 5.20, pulss 122/125.

    7. ja 8. km-d olid natuke lühemad ja tagasipööre toimus minu kella järgi 7,93 km kaugusel stardist.  Seal ka joogipunkt, kus valisin taas spordijoogi. Tagasi pöörates olid ka kaks järgmist km-t tsipa lühemad, edasi aga kuni lõpuni täpselt sama pikad kui mu kell mõõtis. 

7. km 5.20, pulss 123/127, 

8. km 5.18, pulss 125/132.

    Nii kui tagasi pöörasin, hakkas tuul vastu puhuma. Kohatised metsatukad kaitsesid vahel, samas lagedatel kohtadel segas tuul ikka päris palju. Kuna olin end esimesel poolel natuke tagasi hoidnud, siis arvasin, et tuule tõttu tempot tõsta ei suuda. Pulss alustas ka kiirelt tõusu. 

9. km 5.14, pulss 131/134, 

10. km 5.14, pulss 131/135.

    Joogipunkt ja spordijook ja enda kohta vapralt edasi. Raske ei olnud, aga jooksin piiri lähedal.

11. km 5.24, pulss 133/136, 

12. km 5.12, pulss 134/136.

    Siis pööre vasakule, Vändra suunas. Mingil hetkel hakkas tuul otse vastu puhuma, puud enam ei kaitsnud. Jooksmine muutus juba raskeks, samas ka tempo natuke tõusis. 

13. km 5.07, pulss 135/137.

    14. km-l joogipunkt, mis sobis hästi. Valisin ka nüüd spordijoogi, sest kõhule ei olnud eelnevad halvasti mõjunud. 

14. km 5.13, pulss 136/139, 

15. km 5.11, pulss 137/139. 

    Jooksin hästi piiri peal, ometi õnnestus viimasel km-l natuke lisada, muidugi vaid tahtejõu abil. Staadionil oli imelik üksinda joosta, konkurent oleks ära kulunud. Finišisirge ja finiš. Nagu selgus, oskasin kella n.ö. kinni pannes oma numbri käega kinni katta ja sain selle kohta ka meeldetuletuse.

16. km 4.55 tempo, pulss 140/144. Kuna kell mõõtis läbitud distantsiks 15,86 km, siis selle 0,86 km läbisin ajaga 4.14. 

    Stardis olin stardijoonest umbes 10 meetri kaugusel, seega oli võistlusmaa pikkus minu kella järgi 15,85 km. Ametlikuks lõppajaks sain 1.23.20, netoaeg 8 sekundit kiirem. 

    Esimese poole läbisin enda kella järgi keskmise km ajaga 5.18. Teine pool õnnestus vastutuulest olenemata kiiremini joosta ja sain lõpuks km keskmiseks ajaks 5.15. Ametlikus protokollis on märgitud km keskmiseks ajaks 5.12, aga see ei ole täpne. Keskmine ja maksimaalne pulss 128/144, sammu pikkus 1.11. Tõusumeetreid kogunes minu kella järgi 59, iga läbitud km  kohta alla 4 meetri. Tegelikult arvan, et kell võis natuke eksida ja tõusumeetreid oli vähem. Vaadates pulsi andmeid, olin tõesti poolmaratoniks võimeline, võistluspulsi keskmine peaks minul vähemalt 130 olema.

    Kokku oli stardis 19 jooksjat, neist 6 naist. Saavutasin 12. koha, kusjuures jäin kindlalt alla ka kahele naisele. Minust taga pool vaid 3 meest. Seega üsna kehva, aga ise jäin rahule. Kartsin halba, kuid sain nii hakkama, et oleks võinud siiski osaleda poolmaratonil. Eks järgmisel aastal mõtlen pikemale distantsile.

    Kati sai naistest 3. koha ja pääses poodiumile. Tubli! 8 km distantsil saavutas Cris 55 naisjooksja seas 5. koha, mis ju päris hea tulemus. Kokku 86 osaleja seas sai ta 12. koha. Helen sai 17. koha. Naised jooksid siis kõik hästi, mina meeste seas kehvasti.

    Medal, diplom, seljanka. Aitasin supi jagajatel ka suppi juurde tuua, mis tekitas tähtsa enesetunde. Kutsuti ka järgmistel võistlustel osalema. Edasi sõit koju ja saigi kokkuvõte läbi.

    Kohtumiseni järgmisel korral!

    

    

Kokkuvõte aprillist 2025 ja Valga - Valka Linnajooksult.

                             Tere taas!

    Aprillis kogunes erinevate liikumiste ja sportlike harrastuste peale 59 tundi ja 33 minutit. Eelmise kuuga võrreldes vähe, aga tegelikult olen rahul. Korvpalli mängisin ja harjutasin 10 tundi ja 18 minutit, jõusaalis kulus aega natuke alla 21 tunni. Kõndimas käisin üsna vähe, kilomeetreid kogunes 36,7. 

    Rahul olen aga jooksukilometraažiga. Läbisin kuu ajaga 212 km, aega kulus sellele harrastusele 20 tundi ja 36 minutit. Jooksuvabu päevi oli 7, kaks korda päevas jooksin neljal korral. Distantsid 3 ... 16,1 km. Vähemalt 10 km või rohkem jooksin üheksal korral. 

    Kõige halvem jooks oli 29. aprillil ja seda mitte ajaliselt, vaid enesetundelt. Ka peale jooksu olin täielikult kurnatud mitu tundi ja tundus, et pikad distantsid jäävad sinnapaika üsna pikaks ajaks. Sealsamas lühikest maad suudan enda kohta kohati päris hästi joosta. Viimati läbisin 3 km ajaga 13.55, mis minu viimase 7 aasta parim tulemus. Varasemalt jooksin ka minuti jagu kiiremalt. Aga ravim segab meeletult ja ära jätta ma seda esialgu ei tohi ja nagu eelmise aasta kogemus näitas, ma ka ei saa. Kui jätan ühel päeval rohu võtmata, siis juba järgmisel päeval on jooks tihti kiirem ja kergem. 

    Väikese kokkuvõtte panen kirja ka Valga - Valka Linnajooksu kohta, mis sel aastal toimus 13. aprillil. Osalesime seal Crisiga. Arvestades hetkeseisu, kartsin aega üle 55 minuti. Cris aga läks kohe 50 minuti lõppaega alistama. 

    Hommikul startisime kell 11 ja tund hiljem olime kohal. Auto sain parkida Sepa tänavale, kust võistluskeskuseni 150 meetrit. Võtsime oma stardimaterjalid välja ja käisime Selveris ning sealses wc-s. Edasi vahetasime autos riided ja selgus, et vaja uuesti wc-s käia. Võistluskeskuses nii suure ürituse kohta wc-sid vähe ja järjekord meeletu. Tuli uuesti Selveri omas käia. Starti jõudsime mõnikümmend sekundit enne stardiaega. 10 km start kell 13.00 ja 5 km start kell 16.15. 

    10 km distantsile startis 293 jooksjat, neist lõpetas 290. 1 katkestas ja 2 diskvalifitseeriti. Ei osalenud 64 end kirja pannud osalejat. Start on Valga Keskväljakul ja suund Sõpruse tänavale. Sealt algab kohe ka Läti. Lätis jookseme umbkaudu 3 km. Suur osa jooksust ümber Pedeli jõe ja selle paisutatud järvekestest.

    Kerge tõus üsna alguses, siis teisel km-l, 6. km ka kerge tõusuke, siis ka 7. km-l, 8. km-l ja viimasel. Muu jooks üsna tasane. Tõusumeetreid natuke üle 50. Seega mitte raske, aga ka mitte väga kerge jooks.

    Alustasin jooksjate lõpuosas, enne kõndijaid. Ometi olid osad kõndijad nii keppidega kui ilma, pressinud endid jooksjate vahele ja segasid mingi aja jooksjaid. Eriti häirivad need, kes samal ajal teiste vahel keppidega vehivad. Milleks seda neil vaja, seda mõista ei suuda. Ehk tuleks käijad eraldi startima saata? 

    Kuna algus tuli väga aeglaselt, siis kõndijatest vabanedes lisasin tempot rohkem kui oleksin muidu teinud. Ennekõike oli mõttes joosta alla 55 minuti. Mingil määral mõtlesin ka eelmise aasta tulemuse alistamisele, kuid üsna vähe. Eelmisel aastal sain ajaks 53.14. 

    Esimesed 1,4 km on jooks ühel tänaval, ühel sirgel, mis teeb stardijärgse jooksu üsna meeldivaks. Mahume kõik ilusasti tänavale ära ja ruumi jääb ülegi. Esimese km ajaks sain 6.32, mis aasta varasemaga võrreldes enam-vähem sama. Pulsi keskmine ja maksimum olid 117/129. Teine km natuke raskem, aga ajaks sain 5.11. Pulss 129/136. Peale seda aeglane ja pikk kergelt laskuv tänav. 

    3. km aeg 5.06, pulss 125/131. Hakkasin juba lootma, et kui kestan, jooksen eelmise aasta tulemuse siiski üle. 4. km-l on pöördeid rohkem, selle ajaks sain 5.08, pulss 129/136. 3,6 km läbimisel jõuame Eestisse tagasi ja siis üsna tasasel pinnal ligemale 2 km. 

    5. km ajaks sain 5.07, pulss 133/134. 6. km lõpu poole tuleb tõus, laskumine ja Pedeli äärde tagasi. 6. km aeg 5.09, pulss 136/143. Pulsi tõttu olin kergelt ärevil ja hakkasin tempot tsipake alla suruma. Sest kui nüüd vastu pean, jooksen kindlalt eelmise aasta tulemuse üle. 

    7. km-l tõus, selle km ajaks sain 5.15, pulss 140/147. Edasi tõus 8. km-l, kus möödusin ka oma heast konkurendist Ulvist. Peale seda tõusu oli natuke aega raske, kuid elasin üle ja sain eelmise hoo tagasi. Selle km aeg tuli 5.07, pulss 142/149. 9. km. taas Pedeli ääres, aga pööramisi oli piisavalt. Tasane km, mille läbimise ajaks sain 4.53, pulss 143/148. 

    Muretsesin viimase km pärast, kuna seal kerged tõusud, aga seda pikalt ja alles viimased 300 ... 350 meetrit on kergemad. Pidasin siiski vastu ja möödusin nii mõnestki jooksjast. Ajaks sain 4.53, pulss 149/152. Kuigi see oli sama kiire km kui eelmine, siis see oli  oluliselt raskem. Edasi veel mõnikümmend meetrit ja finiš. Lõppajaks sain 51.28, eelmise aasta tulemus kindlalt löödud! 

    Analüüsides, miks siis nii? Katsetasin rohuga ja võistluseelsel päeval seda ei võtnud. Ja võistluspäeval, alles peale jooksu, sõin oma ravimi ära. See julgustas. Eelmisel suvel muutus mu jooks kiiremaks sealt alates, kui pidin ravimit üle päeva võtma ja suutsin seetõttu kõik 10 km jooksud joosta alla 50 minuti. Ka Elva Südaööjooks, kus selle alistasin 1 sekundiga.

    Jooksu keskmiseks pulsiks sain 134, maksimumiks 153. Km keskmiseks ajaks 5.09, seda siis ametlikult. Tõusumeetreid 54, 172 sammu minutis, sammu keskmine pikkus 1.13. 

    Lõpuaegu uurides ei leidnud enda aega protokollist. Läksin muidugi uurima, milles asi ja selgus, et mina ei olnud ainus selle probleemiga. Õnneks asi lahendati ja lõppaeg ilmus ka protokolli. Medalil aga kahjuks vale aasta. 

    Kuigi sel aastal oli korraldajatel nii mõnigi viperus, siis ometi jään kindlaks sellele, et üritus on tore ja sobib rahvajooksjale suurepäraselt. Muide, ka supiga oli mul väike jama. Nimelt oli hernesupis põhiliselt vesi ja paarkümmend hernest, maitselt suuresti vaid vesi. Pidin selle ära viskama. Arvatavasti lisati supile vett, aga paksemat värki mitte. Kuna teised ei kaevanud, ju siis lisati see paksem  peale mulle "supi" andmist.

    293 jooksja seas sain 134. koha, kiiremad olid minust ka 21 naist. Omas vanuseklassis sain 30 jooksja seas 16. koha. 182 mehe seas sain 113. koha. Crisil läks paremini ja jooksis minust kaugele ette. 

   Mis edasi? Enne selle jutu kirjutamist osalesin 3. mail Vändra maratoni 16. km distantsil. Sellest kirjutan eraldi. Kirjas olen veel Elva Südaööjooksul ja Tartu Linnamaratonil. Rakverre ei lähe, sest Eesti Ööjooksu FB lehel mind blokeeriti ja seda vaid ausa kriitika tõttu. Ainus nende üritus, kus plaan osaleda, on Ülemiste ööjooksu poolmaraton. Loodan vaid, et sel aastal on distantsi pikkus tõepoolest 21,1 km, mitte paar km vähem. Osaleda plaanin Kambja jooksusarja etappidel, kindlasti ka paaril Läti jooksuvõistlusel. 

    Osad meie võistlused on aga nii kalliks muutunud, et vaid seetõttu jääb osalemata. Näiteks ka Rapla Suurjooksu poolmaraton on minu jaoks juba natuke kallis, sügisene Paide - Türi veelgi kallim. Tallinna Maratonist ei räägigi. Õnneks Eesti Ööjooksude üritustel on natuke hinda langetanud. Tartu Maratoni Maastikumaraton on samuti üle jõu käiv, lisaks ei osale seal ka seetõttu, et korraldajad muutsid võistluse formaati ja kaotasid Otepää - Elva jooksu üldse ära. Häid traditsioone ei muudeta!

    Esialgu rohkem ei ole plaanis. Jälgin hooaja kalendrit ja võimalusel kusagil siiski osalen.

    Kohtumiseni!