Tere taas!
Proovin aasta kokku võtta nii, et liiga palju teksti ei tuleks. Esmalt aasta numbrites. Kokku treenisin või liikusin sportlikult aasta jooksul 762 tundi ja 58 minutit. Jõusaalis olin kokku 211 tundi ja 34 minutit. Kõndisin 1128,6 km. Jooksin 2272 km. Kusjuures joosta detsembris praktiliselt ei saanudki.
Ajaliselt oli kõige aktiivsem kuu mai, 78 tundi ja 54 minutit. Kõige vähem aktiivne kuu oli jaanuar 46 tunni ja 32 minutiga.
Jalgrattaga sõitsin sel suvel vähem, sest põlvele pingutav rattasõit ei sobi. Suusatasin vaid ühel korral, kuna talve ei olnud.
Tervise poolest? Juuni alguses olin kaks nädalat koroonas. Kuigi põdesin kergelt, siis lõhkus see mind korralikult. Võistlused jäid kas vahele või osalesin ettevaatlikult ja aeglaselt. Alles augustis hakkas vorm tasapisi tagasi tulema, kuid siis tegin liiga põlvele ühe raske nädalaga ja Ülemiste ööpoolmaratoniga.
Ootamatult tekkis valu vasaku labajala välisküljele. Hiljem jäi valusaks parema jala kanna alune ja on seda siiani. Jälle tekkib küsimus, kaua? Saan ma sel aastal üldse joosta? Pidev probleem ka alaseljaga. Selle tõttu pidin kõndimiskilomeetreid tugevalt vähendama.
Kõik need viimased 7 aastat on mind laastanud depressiooniravim. Nüüd olen ta juba päris maha jätnud, aga närvisüsteem ei saa kuidagi enam hakkama. Taas on pulss kõrge ja korralikult pingutada end ei saa.
Kas aastast on midagigi positiivset? Jah. Linnamaratoni läbimine! Eelmise maratoni läbisin 2020. aasta veebruaris ja edasi oli kanna alune vigastus mind segamas kolm aastat. Kuigi jooks ei õnnestunud päris nii nagu tahtsin, sain ma sellega siiski hakkama ja olen justkui tagasi!
Ainult uuesti see kanna alune. Eelmisel korral oli probleem vasaku jala all, sel korral parema. Pean lõpetama ka korvpalli viskeharjutused, peale neid harjutusi on jalg valusam kui muidu.
3. mail osalesin Vändra jooksul. Valisin 16 km distantsi, kuigi peale võistlust tundus, et oleksin ka poolmaratoni suutnud läbida. Aeg 1.23.16.
3. juunil olin Kambjas ja osalesin 10 km maastikujooksul. Tegelikult umbes 9,5 km. Tegin selle raja kohta oma parima tulemuse! Kambjas ei vaata ma ainult aega, kuna rada erineb erinevatel etappidel. Küll aga vaatan km-te keskmisi aegu ja sel korral olid need numbrid minu kiireimad Kambjas alates aastast 2019. Varem olin kiirem, aga siis osalesin 5 km distantsidel.
9. juunil olin kohal Ventspilsis, et seal poolmaraton enda kohta hästi läbida. Viimased päevad enne jooksu tundsin igal kodusel jooksul end rinnus imelikult. Ja võistlushommikul ärkasin kergelt haigena. Masendav! Ja starti ma ei läinud. Tagantjärele tarkusena oleksin võinud startida ja sörkides siiski selle läbida. Pingutada aga ei oleks tohtinud.
Ootasin väga Elva Südaööjooksu, aga ma ei olnud taastunud. Sain selle ümber muuta virtuaaljooksuks juuni kuu jooksul.
27. juunil osalesin väikesel Hellenurme Suvejooksul. Distants seal natuke üle 10 km. Millegipärast oli raske ja jooks ei õnnestunud nii nagu soovisin. 10,08 km ajaks sain 53.52. Koroona kahjustas midagi ja mai lõpuks saavutatud vorm oli kadunud.
29. juunil jooksin Elva Südaööjooksu virtuaaljooksu läbi. Raske! Pulss kõrge! 10 km aeg 52.58. Muidugi lisas raskust 100 tõusumeetrit.
Juulis osalesin vaid ühel võistlusel, Kambja Jooksusarjas ja vaid kõndisin 5 km. Koroona oli ikkagi nii palju mõjunud.
August oli juba tegusam. 5. augustil osalesin Kambja Jooksusarja kolmandal etapil ja läbisin 10 km. Vorm kehv, aeg kehv, aga läbitud see sai.
Nädal hiljem, 12. augustil osalesin Esimesel Kambja - Nõo jooksuvõistlusel. Vaheldumisi asfalt- ja kruusateedel. Seis oli natuke paranenud ja 15 km läbisin ajaga 1.17.02.
Kuna jooksin enda kohta paranevas seisus, siis tegin enne Ülemiste poolmaratoni vea. Kaks päeva peale Kambja - Nõo jooksu sõitsin jalgrattaga 75 km. Ja pingutades.
16. augustil osaslesin Ülemiste ööpoolmaratonil. Ilm pea sama, mis aasta varem. Jahe ja vihmane. Pingutasin kõigest jõust, aga jäin eelmise aasta tulemusele 3 minutit alla. Hiljem arvasin, et ju see teisipäevane pingutav jooks ja neljapäeva pikk rattasõit olid liiast.
Aeg 1.50.02. Justkui kiire, aga tuleb tunnistada, et rada on seal lühem. Parklates mõõdetaks distantsi n.ö. sõidualal, parkimiskohad lähevad arvesse kui täidetud kohad ja keegi sealt ei võida. Aga just seal tulebki liiga palju lubatud lõikamisi.
Vasaku jalalaba väliskülje seis läks nii halvaks, et järgmisel pisivõistlusel võtsin tõesti väga rahuliku tempo. Pool maast kõndisin. Võistluse nimeks Luunja mõisapargi jooksukross. 5 km. Ma sain küll natuke vähem kilomeetreid kokku, kuid kogu jooks puude all, seega kell võis tsipake valesti näidata. Aeg 38.33.
22. augustil osalesin Jelgava ööpoolmaratonil. See üritus ikka juulis toimunud, aga millegipärast muudeti see ära. Kuna labajala väliskülg oli valus, siis otsustasin distantsi siiski läbida. Hästi aeglaselt.
Jooksu ajal aga jalg tunda ei andnud ja tõstsin muudkui tempot. Kui algul lootsin saada ajaks 2.15 ... 2.20, siis teisel ringil tõstsin nii palju tempot, et lõppajaks sain 1.55.57. Seega vorm oli siiski tõusuteel.
Hooaja ja aasta viimane võistlus toimus Tartus, 4. oktoobril. Tagasitulekumaraton oli raske, aga ma siiski tegin selle läbi. Aeg 4.18.27. Oodatud negatiivne split jäi kahjuks saavutamata, kuna tõstsin liiga vara tempot. Lõpuosa tempo kannatas seetõttu tugevalt.
Edasi jooksin oma lõbuks novembri lõpuni. Ja detsembris vaid 4 väga lühikest jooksukest.
Aastaga justkui ei jäänud ja ka jäin rahule. Küllap see Linnamaraton andis palju juurde ja hooajale läbi võistluste võin endale hindeks anda 3.
Kohtumiseni järgmistel kordadel, mil kuulun juba järgmisse vanuseklassi!
