kolmapäev, 5. august 2020

Kokkuvõte juulist 2020.

Kuud alustasin kurguarstil, mis mulle suurt midagi ei andnud. Tol hetkel oli seis parem ja arstil käik mõttetu.

3. juulil, mil kõndisin 4,5 km ja hiljem sõitsin rattaga 10,04 km. Aeglaselt, sest saatsin jooksmisel Crisi. 

Kuna ilmad läksid natuke jahedamaks, siis ma rattaga nädal aega ei sõitnud. Miks? Sest ma saan iga tuulekese tõttu külma. Mul nina seest katki, nohu igapäevane. Ma ei talu enam ka jahedama poolset ilma, vaid ainult sooja kui rattaga sõita. Ka kõndides ei taha alla 20 kraadi välja minna. Südasuvi, aga mu tervis logiseb. 

6. juulil kõndisin hädiselt 1,1 km. 

9. juulil kõndisin 5,06 km. Muidugi aeglaselt. Ma pole enam kaua saanud kiiremapoolseltki kõndida.

10. juulil kõndisin samuti 5,06 km. 

12. juulil kõndisin 12,8 km. Õhtul sõitsin ka rattaga 10,16 km. Keskmine kiirus vaid 18,25 km/h.

13. juulil tegin juba enda kohta korraliku rattasõidu. Läbisin 25,53 km ajaga 1.06.02. Keskmine kiirus 23,2 km/h ja pulss 141/170. 

14. juunil kõndisin 3,09 km. Hiljem sõitsin rattaga 25,04 km ajaga 1.13.16. Keskmine kiirus 20,51 km/h, mis tegelikult polnud väga aeglane, kuna sõitsin igasugusel teel, kruusal, maratonirajal, Elva linnas, asfaldil. Pulss 133/169. 


15. juulil kõndisin väga aeglaselt vaid 2,16 km.

16. juulil kõndisin 2,7 km. Hiljem tegin rattaga juba pikema sõidu, 42,27 km ajaga 1.58.42. Sõit oli enesetunde tõttu üsna raske ja pingutada korralikult ei saanud. Keskmine kiirus 21,37 km/h ja pulss 138/158. 

17. juulil kõndisin 3,32 km ja hiljem sõitsin rattaga 17,44 km ajaga 50.32. Keskmine kiirus 20,7 km/h ja pulss 124/145. 

18. juulil kõndisin 4,43 km.

19. juulil sõitsin esmalt rattaga 12,57 km ajaga 34.22. Keskmine kiirus 21,95 km/h ja pulss 130/174. 
Edasi kõndisin 4,07 km ja hiljem sõitsin veel rattaga 12,04 km ajaga 31.03. Keskmine kiirus 23,25 km ja pulss 135/160. Nädal sõitsin seetõttu, et keegi soovis minuga osaleda kahekesi rattasõidu väljakutsel. Kogusin temast tublisti rohkem kilomeetreid ja peale seda pole ta mind enam kutsunud osalema. Muidu iga nädal kutsus. 

20. juulil kõndisin Crisiga 5,23 km. Hiljem sõitsin rattaga 17,05 km ajaga 53.43. Keskmine kiirus 19,04 km/h ja pulss 115/139. Käisin Helil rattaga vastas. 

21. juulil minu esimene jooks üle väga pika aja. Osalesin Kambja jooksusarja teisel etapil. Kuigi jalg oli haige, siis tahtsin väga selle üksiku jooksu teha. Loomulikult otsustasin joosta vaid aeglaselt, sõrgiga ja kui jalg hakkab segama, siis lähen üle kõnnile. 


Läbisin kella järgi 4,6 km ajaga 31.09. Kindlasti mu elu üks aeglasemaid jookse, samas olen vigane, vähe trenni teinud, tervis jamab pidevalt ja Kambjas on väga raske jooksurada. 4,6 km peale tuli 86 tõusumeetrit. Kahel tõusul pidin üle minema kõndimisel, niivõrd raske hakkas. Kuna mul ka kaal on kerkinud, siis selleski oma süü. Pidin kõndima, sest ka kõndides kiirelt üles, oli mul pulss 162. Km keskmine aeg tuli 6.45, pulss 144/164. 

Kui pool km oli joostud, hakkas mul kand valutama ja kartsin, et mul ongi jooks joostud. Muutsin aga maandumist ja jäin jala reageeringut ootama. Valu kadus ära ja sain ikka mingi jooksu tehtud. 

Kuna hoidsin jalga väga, siis hakkas kannal ka vähem probleeme tekkima. Samas tuim koht on talla all alles  ja kui sealt nõelaga õrnalt torgata, siis seda ma ei tunne. Alles siis kui nõel nahast läbi, siis on tunda. 

24. juulil kõndisin 5,21 km. 


25. juulil kõndisin kahel korral, kokku 11,29 km. 

26. juulil käisime paaris kohas, kus ka kõndisin 7 km. Tegelikult rohkemgi, kuid seda sageli majast majja, puude all ja polnud mõtet kella käima panna. 

27. juulil kõndisin 1,17 km.

Need neli päeva aga tõid valu kanda tagasi ja mul on pidevalt valus. Kanna küljel on üks koht, kus mingi muna, see liigub ja krõmpsub liikudes ja selle ümber on vist vedelik ka. Katsuda otse väga ebameeldiv, kuna osaliselt tundlik ja osaliselt tundetu. 

Kahel korral käisin seetõttu arstil, esimesel korral ei midagi, teisel korral nõudsin endale välja siiski ultraheli uuringu. Arstid räägivad sellest veast, mis täpselt kanna all ja mille kaitseks kannan geeltaldu ja ka kukekannuse kaitset. See paraneb ilusasti. Aga keegi ei saa aru, et minu probleem on sellest kohast paar cm eemal, nemad ju käega midagi ei tunne. Täitsa jama. Õnneks 13. augustil mul pehmete kudede uuring ja loodetavasti näevad nemad seal midagi. 

Rohkem ma juulis midagi ei teinud. Minu jaoks jahedate ilmadega rattaga ka ei sõitnud. Nina on seest jubedalt katki ja ei parane. Eelmise aasta juulis tekkisid mul väga tugevad väsimuse hood ja need on mul alles siiani. Vahepeal on terve päev vaid halb olla ja ei saa õuegi.  

Kuu jooksul läbisin: 
joostes 4,6 km, 
kõndides 64,9 km 
ja rattaga sõites 172 km. 
Püüan jalga väga hoida ja loodan, et saadaks siiski pihta, mis seal viga ja mida ette võtta selle ravimiseks. Vastasel korral on mu lühike jooksjakarjäär läbi. 

Käisin selja tõttu ka MRT uuringul Võrus. Kuigi vigu seal leiti, siis närvikanalid olid kõik puhtad ja mul juunis olnud istmikunärvi valud ei olnud seljast, vaid uue jalgratta sadulast. Lubati kõike teha, mida tahan ja saan ja kui selg annab tunda, siis võimelda ja vajadusel ka jõusaalis neid lihaseid vaja tugevdada. Küllap talvisel hooajal kui suusatada ei õnnestu, hakkan käima jõusaalis. Kuigi suusatamine on kasulikum, siis meil enam pole lumiseid talvi ja suusatada ei saa. Ka neuroloog soovitas kõige enam suusatamist. 

Kohtumiseni tulevikus! 

Uue blogi puhul ei oska veel kirja õigesse suurusesse sättida. Loodan, et õpin selle ruttu ära.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar