Tere taas!
Võtan kokku selle armsa jooksukese. Kui lugejat peaks see huvitama, siis osavõtt on sellel alati tasuta. Toimub võistlusjooks 10 km(9,5) ja 5 km (4,75) jooks/kõnd . Start võistlusjooksule kell 18.00 või 18.05. 5 km läbijad võivad startida iga kell vahemikus 18.05 ... 19.59. Rada on seal väga raske, tõusumeetreid koguneb ühe 4,75 km ringi kohta umbkaudu 90.
Sel aastal toimus esimene etapp 3. juunil. Sõitsime Crisiga varakult kohale, auto parkimine oli siis lihtne. Kuna jooks lülitati Tartu jooksusarja, siis oli osalejaid oluliselt rohkem kui eelnevatel aastatel ja autode parkimisega oli paljudel probleeme. Kuna vanade teede ääred on ära rikutud, teeperve sisuliselt ei ole ja kraav peab olema sõiduteele ülimalt lähedal, siis on üsna keeruline Võru maantee äärde parkida. Samas parkimata ei jäänud kellelgi.
Võtsime numbrid, kuigi imestasime, et juba 10. hooaeg, millest isiklikult olen osalenud üheksal ja kirja panijad on alati samad, siis nimed neil meelde pole jäänud. 😀
Kuna olen juba aastaid jooksnud, siis järjest enam tunnen ka teisi jooksjaid ja nemad mind. Jutustasime ja edasi kõndisime natuke üles-alla raskel rajal.
Kaua ei läinudki kui kell hakkas jõudma 18.05 kanti. Kuna osalejaid palju, siis registreerimisel läks natuke rohkem aega ja arvati, et start hilineb. Tegelikult hilines vaid minuti jagu. Cris ronis ette poole, mina ikka tagasihoidlikult jäin taha. Mina alustan ikka sama tempoga kui jooksen kogul võistluses, osad aga panevad kiirelt minema ja siis hakkavad mulle ette jääma.
Stardi järel püüdsin kohe meie veterani Leili kinni ja viskasime natuke nalja. Raja esimene km on kergem, kuid ootamatult oli raja kõige madalamas kohas tee asemel pikk ja lai mudaväli. Prooviti ka otse läbi minna või siis puude vahelt ringiga. Vahet aga ei olnud, seda lõiku oli pikalt ja olin libisemise tõttu kukkumisele väga lähedal.
Korraks sai hing täis, aga mida ma ilmataadiga ikka sõitlen. Vihma piisavalt tulnud ja tuleb siiani üha juurde, põldudelegi loigud tekkinud. Õnneks sain halvast emotsioonist kiirelt üle ja sain jooksulusti tagasi.
1. km aeg tuli 6.07, pulss 115/135. Olin mudalõigu tõttu rahul. Ihkasin uut isiklikku rekordit Kambja rajal, aga lõin üsna kiirelt kahtlema. Vorm on küll tõusuteel, aga maastikul olen ikka viletsam olnud.
2. km algab väga raske kahe-astmelise tõusuga, kus paljud kõnnivad, ma suutsin siiski joostes üles jõuda. Selles olen paranenud, veel 2 suve tagasi pidin sel tõusul alati kõndima jääma. Siis üle kruusatee ja õnneks oli ringi läbimine sel korral vastupidine kui võrrelda eelmise aastaga. 2. km aeg 5.44, pulss 135/145. Tundsin pulsi tõttu hirmu, et kas ma üldse kestan enda kohta normaalse aja saamiseks?
Pidevalt väikesed üles-alla jupid ja paar porivälja, edasi taas rasked tõusud. Suutsin ka seal joostes üles jõuda. 3. km aeg 5.56, pulss 140/148. Kõrge! Samas nüüd läks kergemaks, sest algul küll üles-alla jõnksud, kuid siis pikk ja kiire laskumine. Taas üle kruusa ja siis peale kurvi raja raskeim tõus Kopsumäe otsa. Tõusu alguses sai täis 4. km ajaga 5.31, pulss 131/146.
Väga paljud suudavad sellest üles saada vaid kõndides. Proovisin joosta võimalikult pikalt, aga mõnikümmend meetrit enne tõusu lõppu sai jõud jalgades otsa ja kõndisin lõpuosa. Pole veel kunagi suutnud sellest joostes üles saada ja igal korral unistan, et ehk nüüd. Sel korral siiski mitte.
Edasi rasked ja ohtlikud laskumised, poriväli ja ring sai täis. Kallasin vett pähe ja jõin ka natuke ning uuele ringile. Ringi läbisin ajaga 27.30. Lootsin teise ringi siiski tsipake kiiremini joosta, kuigi raske oli.
5. km aeg tuli 5.50, pulss 135/148. Taas see hull mudaväli, taas pääsesin napilt kukkumisest. 6. km aeg 5.53, pulss 135/147. Edasi uuesti raske kaheosaline tõus, mille suutsin lõpuni joosta.
7. km ja suuri tõuse sinna õnneks ei mahtunud, küll aga 2 porivälja. Kusjuures pori raja keskel nii sügav, et püüdsin rajalt välja minnes kinni jäämist või jalatsi kaotamist vältida. Selle km aeg tuli 5.47, pulss 138/148. Edasi kaks rasket tõusu, mille jällegi läbisin joostes.
8. km aeg 5.59, pulss 142/148. Sealt edasi aga tundsin, et jaksan lõpuni ja tõstsin pisut tempot. 9. km esimene pool kergem, teises pooles aga taas see Kopsumägi. Lootsin, et jaksan üles joosta, aga ikka jäi 20 meetrit puudu. Kartsin, et km aeg tuleb halb, aga hoopis üsna hea aja sain. 9. km aeg 5.38, pulss 138/149. Kuna selle km sisse jäi suur tõus, siis üllatusin km aega kuuldes.
Edasi rasked laskumised ja üks korralik poriväli. Lõpukurv ja finišisse. Ametlik lõpuaeg 54.26,5 ja see on mu parim aeg sellel rajal. Samas võis see seotud olla sellega, kuidas rada oli üles ehitatud. Selliselt rada läbida oli päris hea, peale raskeid tõuse ei tulnud kohe uut, vaid enne sai ikka natuke taastuda.
Teise ringi läbisin ajaga 26.57 ehk siis 32 sekundit kiiremini kui esimese. Pulss 135/149, km keskmine aeg 5.44.
10 km distantsil osales 77 jooksjat, mis on selle ürituse rekord. Mehi 46, naisi 31. Saavutasin 47. koha, minust ees oli ka palju naisjooksjaid. Minu vanuseklassis osales 12 meest ja jäin nende seas tagant kolmandaks. Iga eelneva korraga jooksen Kambjas kiiremini, aga saan viletsama koha omas vanuseklassis. 😀
Igatahes olin jooksuga rahul, üritusega aga eriti rahul. Crisist ka natuke. Ta saavutas naistest neljanda koha, omas vanuseklassis oli ta teine ja sai medaligi kaela. Minust oli ta natuke üle nelja ja poole minuti kiirem.
Natuke juttu, siis vahetasime riided ja eriti jalanõud ning koju.
Kohtumiseni järgmisel korral!
