Jelgava ööjooks, poolmaraton.

                             Tere taas!

    Sel korral kirjutan natuke selle aasta Jelgava ööjooksust. Üritus, mis on ikka juuli viimasel nädalavahetusel, toimus sel korral mulle teadmata põhjusel hoopis augustis. Sel korral ka imelikul päeval,  reedel, 22. augustil. Distantsid: lastejooksud, miilijooks, 5 km, 10 km ja poolmaraton.

    Meie hea tuttav Kati sel aastal ei saanud osaleda ja seega sõitsime Jelgavasse kolmekesi. Mina, Cris ja Silvia. Cris enda kohta heas vormis, mina aga põlvehädaga, mis tekkis Ülemiste poolmaratoni järel. Arvasin, et distantsi läbin ikka, aga kõndides või vaheldumisi sörkides ja kõndides. Eesmärk oli distants lihtsalt läbida.

    Sõitu alustasime pool üksteist. Vahepeatus Sigulda kandis. Söömine Milly kohvikus ja siis mõnus jalutuskäik ning üks trepp 445 astmega. Edasi sõites oli sekeldusi, kuna piirkonnas toimus rattasõidu võistlus. Aga üldiselt oli reede kohta rahulik liiklus ja juba enne kella kuut olime Jelgavas. 

    Edasi võistluskeskusesse, võtsime välja stardimaterjalid, kiikasime sisse ka Sportlandi poodi, kus sel korral New Balance tosse ei olnud üldse müügil. Eelmisel kahel aastal oli ja huvi on alati selle firma toodangu suhtes. Kaotasin juhiloa, siis mulle helistati võistluskeskusest, et minu luba õnneks leitud. 

    Kohvikus sõime veel natuke ja nüüd võimalikult kergelt. Edasi liikusime auto juurde ja just siis hakkas vihma sadama. Õnneks kestis sadu umbes pool tundi. Oli näha, et võib veel natuke sadada, aga kaugemal taevas läks juba selgeks. Jooksuvarustus selga-jalga. 

    Pakihoid ja riidehoid jõesaarel, jäähokiväljakul, kus ruumi piisavalt. Ja siis liikusime stardi alasse. Mina ja Cris startimas poolmaratonile. Start kell 21.15. Õde saatis meid, kuna tal aega piisavalt. Tema osales 10 km jooksul ja selle start kell 22.35. 

    Stardis läksin kohe päris lõppu, et teisi mitte segada. Esimesed 250 meetrit on sirge, siis pööre vasakule ja 1,5 km otse jooksmine ühel tänaval. Päris hea. Linnamaratoni start on muidugi parim, seal on kohe lai tänav jooksjatele ja seda kilomeetri jagu.     

    Alustasin kerge sörgiga. Kuna stardijooneni jõudmiseks kulus 41 sekundit, siis muidugi tuleb ka 1. km aeg üsna tagasihoidlik. Aga seda ma soovisingi. 1. km aeg 6.34, pulss 106/121. Sain mingi oma tempo kätte ja hakkasin seda hoidma. Samal ajal kartes, et millal põlv mu jooksu lõpetab.

    2. km aeg 5.40, pulss 116/120. Kuna enesetunne hea, jätkasin enam-vähem samas tempos, kuigi nüüd tekkisid ka pöörded. 3. km aeg 5.48, pulss 117/121. Neljanda km lõpuosas oli esimene joogipunkt. Nii vara ei joonud, teiseks polnud veel higigi õieti lahti. Selle km aeg 5.40, pulss 120/125. 

    Edasi hakkasin mõtlema, kas suudan selliselt jätkates kahe tunniga ära joosta? Enne võistlust ei osanud ju sellest unistadagi. Mõtlesin, et kui esimese ringi lõpetan  keskmise ajaga 5.45 km kohta, siis kui jalg võimaldab, püüda see 5.41 keskmine kätte saada. 

    Viies km oli põnev, algul sillale ja siis sillalt maha vasakule läbi suure lossi moodi hoone siseõue. Valgusmäng oli seal võimas, lisaks muusika ja ergutamine. 5. km aeg 5.40, pulss 122/128. Edasi tõus sillale ja jälle pikk otse jooks. 6. km aeg 5.26, pulss 129/138. 

    Püüdsin joosta tihedama ja lühema sammuga ning võimalikult vabalt ja joosta oli kerge. Kuna põlv tunda ei andnud, siis sellest see tempo tõuski tekkis. 7. km aeg 5.35, pulss 124/128. 

    Nüüd oli ka selge, et kui põlv vastu peab, suudan aeglasemast algusest olenemata kaks tundi alistada. Muidugi tuli arvestada  sellega, et Jelgavas on maa alati natuke pikem, seega ligi minut peab ka varuks jääma. Seega on soovitav keskmine km aeg saada 5.38 peale, siis on kindel. 

    8. km aeg 5.35, pulss 124/127. Kaheksandal kilomeetril oli esmalt joogipunkt ja siis kolmveerandring staadionil. Jälle pani imestama, et jooksjatest enamik ei hoidnud siserajale, vaid ikka teisele või kolmandale rajale. 

    9. km aeg 5.29, pulss 126/130. Siis jälle pikk sirge, mis muutus veelgi pikemaks, sest see oli sama tänav, mis 1,5 km jätkus ka teisel pool silda. 10. km aeg 5.30, pulss 126/131. 

    Edasi tõus sillale ja seal pakuti ka juua. Eelmisel aastal soojema ilmaga ei pakutud. Kui pool jooksust läbi sai, näitas mu kell mõni sekund alla tundi, km keskmine aeg oli aga loodetust kiiremini paremaks läinud: 5.41. Põlg pidas ilusasti vastu ja see julgustas tempot tõstma. 

    11. km aeg 5.25, pulss 130/135. 12. km aeg 5.25, pulss 130/133. Pikk sirge sai ka sellega läbi. Pidevalt jooksin nüüd teistest mööda ja seda kuni lõpuni. 13. km aeg 5.23, pulss 129/131. 

    Otsustasin veel tempot tõsta, sest jõudu oli ja põlv püsis heas seisus. 14. km aeg 5.13, pulss 134/138. Järgmisel km-l joogipunkt. Nüüd juba teadsin kindlalt, et jooksen alla kahe tunni. Iga 3 sekundit keskmise kiiremaks muutmisel annab see lõpuajas võidu peaaegu minuti. 

    15. km aeg 5.20, pulss 136/140. Edasi taas sillale, kus kaasa elajaid palju ja siis taas sellest valgusesäraga hoonest läbi. 16. km aeg 5.16, pulss 139/143. See on minu n.ö. tegelik võistluspulss. 

    17. km aeg 5.16, pulss 136/143. 18. km aeg 5.11, pulss 139/142. Joogipunkt 19. km lõpus, edasi taas staadionile. 19. km aeg 5.10 ja siia kulus ka joomispaus. Pulss 141/144. Edasi hakkasid 10 km liidrid ükshaaval järele jõudma ja möödusid kiirelt. 

    20. km aeg 5.03, pulss 142/145. Sirge kilomeeter tõusuga sillale oli viimane ja selle aeg tuli 5.01, pulss 145/149. Siis pööre sillalt saarele ja täitus mitteametlikult poolmaraton. Mitteametlik poolmaratoni aeg oli 1.54.40. Kuna lõpetasime koos 5 km jooksjatega, siis olid viimased 200 meetrit väga tihe ja päris maksimumiga lõpuspurt jäi ära. 

    Ametlik lõpuaeg 1.55.57. Minu kellal sama aeg. Mitteametlikult distants 21.29 km. Pulss 129/152. Tõusumeetreid 33, sammu keskmine pikkus 1,07.  Jalg, õigemini põlv pidas ka vastu ja see oli suur üllatus. Veel kolmapäeval ei saanud joosta, ainult lühikesi vahemaid 7.30 km ajaga. 

    Medal kaela, anti pudel juua, lisaks mingi kohuke ja müslibatoon. Aeglasemad 10 km jooksjad said rohkem. Medal meeldis, head värvid ja ei olnud ei liiga suur ega liiga väike. Cris oli juba ammu lõpetanud ja tegeles riiete vahetamisega.

 

   Pakihoius hakkas üks mees midagi rääkima, ma siis oma vigases inglise keeles püüdsin mõista anda, et ei mõista läti keelt. Siis ta inglise keeles tänas mind, et olin ta tema jaoks väga heale ajale aidanud. Jah, korra teda enda kõrval nägin, kuid ei enamat. Ma ei teadnudki, et keegi jooksis minu taga.

    Vahetasin ka ise riided ja siis finišisse õde Silviat ootama. Varsti ta tuligi. Kartis, et jääb viimaseks, aga tegelikult jooksis tunduvalt paremini kui lootis. Ootasime ka tema riiete vahetuse ära ja liikusime auto juurde.  Olime igaüks oma jooksu üle rahul ja asusime väsinud-rõõmsatena koduteele. Koju jõudsime kell 4 läbi.

    Kui analüüsida oma jooksu, siis olin võimeline lõppajaks 1.52 ... 1.53. Seda siis ametliku ajana. Mitteametlikult natuke kiiremini. Poolmaratoni lõpetas 772 osalejat. Cris sai 211. koha, naistest sai 28. koha, mina 399. koha. Meestest olin 329.  Omavanuste seas sain 29. koha, kokku oli meid 42.

    Mis edasi? Võistlused kas kallid või neid ei ole. Ja ma ei teagi, kuhu järgmisena jooksma lähen. Ainsana olen kirjas Linnamaratonil maratoni distantsil. Kas ma aga sellega hakkama ka saan, see iseasi. 

    Kohtumiseni!