Tere taas!
Sel korral teen eelpostituse enne Tartu Linnamaratoni, mis toimub 4. oktoobril. Viimati sain maratoni joosta 2020. aasta 15. veebruaril. Edasi on mind takistanud vigastused ja ravimid. Kannavigastusest paranesin kokku kolm ja pool aastat.
Alles peale seda sain hakata taas mõtlema jooksmise peale. Vahepeal oli küll hirm, et enam saagi joosta.
Palju on mu võimest ära võtnud just üks antidepressant, täpsemalt selle toimeaine noradrenalin. See lihtsalt hoiab minu lihaseid kinni, ka südamelihast. Suusatada, mis mulle ka muidu meeldis, ei saanud ma üldse, see oli vaid jube vaev. Kui hakkasin annust vähendama, muutus ka jooksuvõimekus paremaks ja pulss aeglasemaks. Aga see on on vaid vari sellest, mis oli enne selle ravimi kasutama hakkamist.
Sel aastal panin end juba kevadel maratoni distantsile kirja. Kuni 3. juunini läks kõik hästi, Mais õnnestus jube üle 300 km joosta ja kuni 3. juunini oli seis iga järgmisel nädalal natuke parem. Nii oli vaja jätkata kuni septembrini.
Kuid Ventspilsi poolmaratoni hommikul olin ootamatult haige ja poolmaraton jäi jooksmata. Kaks nädalat haigust! Masendav oli see, et see rikkus mu tolle hetke jooksuvormi. Osalesin küll Hellenurme Suvejooksul, kuid olin aeglasem kui mu võimed olid.
Siis jooksin Elva Südaööjooksu 10 km ainult virtuaalina läbi. Sellel võistlusel mitte osalemine oli kõige enam tuska tekitavam.
Aga haigus tegi oma. Ning peale seda jäin veel nõrgemaks. Alles 12. augustil tundsin, et hakkab tasapisi paremaks minema ja sain osaleda Kambja-Nõo jooksul.
Peale seda Ülemiste ööjooksul poolmaratoni. Imestasin vaid, et miks tuli aeg 3 minutit aeglasem kui aasta varem. Aga küllap see koroona veel mõjutas.
Kahjuks jäi mu vasak põlv valusaks peale jooksu ja pidin end veelgi enam tagasi hoidma. Jooksin küll Jelgava ööpoolmaratonil, aga edasi olen liiga vähe joosta saanud.
Siis ootamatult tekkis valu ka parema jala põlve kohale valu ja tekkis tõsine hirm, et ma ei saagi maratoni joosta.
Peale seda olen treeninud ettevaatlikult, nii jooksurajal kui jõusaalis. Ja maratonini on jäänud vaid 2 nädalat ja poolteist päeva.
Kindel on see, et korralikku tulemust ei tule, aga rõhk saab olema selles, et ei jääks kõndima ja suudaks vähemalt 4.30 lõppaja alistada. Salamisi mõtlen ka 4.15 ajale, aga selles ei ole ma üldse kindel.
Hoidke mulle pöialt, sest selle maratoni läbimine on mulle väga oluline.
Kohtumiseni!
