Kuu algas halvasti. Esimesed 5 päeva sain joosta, edasi jälle hullumeelne nohu ja jube olek peas. Viis päeva pidin toas konutama. Kuigi 11, 12 ja 13 veebruaril jooksin, siis päris terve ei olnud. Ka antibiootikumikuur nõrgestas mind tublist ja nii polnud ma Moskvas maratoniks valmis, mis toimus 15. veebruaril. Sellest eraldi postitus ja siin kordama ei hakka. Lisan vaid seda, et rada oli ülimalt raske, ligi 400 tõusumeetrit, lisaks jäine ja lumine krobeline pind. Ja meeletult kehv tulemus: 5.12.
Jalanõude tõttu sai mu vasaku jala hüppeliigese ümbrus viga ja oli tugevalt paistes mitu päeva. Läks ka üks varbaküün, õnneks väike ning mitu väga suurt villi. Ning vasaku jala ülaosas tõmbasin mingi lihase ära, mis algab reie ülaosas ja suundub puusa kontide vahelt kusagile sissepoole. Lisaks oli ka vasaku jala kand väga valus paar päeva. Seetõttu 3 päeva peale maratoni ei teinud midagi.
19. veebruaril püüdsin kõndida natuke üle 3 km, kuigi see tekitas reie ülaosas valu. Õhtul mängisin tund aega korvpalli. Jala seis polnud hea.
20. veebruaril proovisin taas kõndida ja liikusin pea 3,5 km, kuid jalale see ei sobinud. Edasi proovisin joosta hästi aeglaselt. Läbisin 4,17 km ajaga 28.41. Km keskmine aeg koguni 6.53, tõusumeetreid püüdsin võtta vähe, kuid 26 tuli ikka. Pulss? Keskmine 150 ja maksimum 168.
Mida selle kellaga teha? Tegelik pulss oli 110 ... 115 kandis. Käisin poes kaebamas, seal saadeti pikalt. Kõik muud tulemused, mida kell arvutab, on ju seetõttu valed. Kas terve partii selline või mulle sattunud praak kell? Ostsin selle eelmise aasta jaanuaris ja maksis see siis päris palju, ometi on odavamad kellad osutunud pulsi mõõtmisel täpsemaks.
Lootsin 24. veebruaril joosta oma veebruari poolmaratoni läbi, kuid selgeks sai, et ei õnnestu. 21, 22 ja 23 veebruar olid trennivabad päevad. See tuli kasuks. Paistetus hüppeliigese juurest kadus ja reie ülaosa ka enam tunda ei andnud.
Seetõttu otsustasin vabariigi aastapäeval joosta 5 km. Jooksu alguses otsustasin, et jooksen 7. Paari km läbimisel otsustasin, et jooksen virtuaal 10 ehk siis 10,1 km. Püüdsin joosta ühtlaselt ja aeglaselt. Ning viimasel kilomeetril natuke pingutada. See oli vale. Oleks pidanud kõik 10 km aeglaselt jooksma. 10,1 km läbisin ajaga 1.03.01. Km keskmine aeg 6.14, pulss 127/147, tõusumeetreid 101.
Peale jooksu andis reis tublisti tunda, samas õhtul hiljem tundus, et midagi hullu siiski pole, sest suutsin jalga üles tõsta. Seega paranen sellest kiirelt.
25. veebruaril olid väga head tingimused pikaks jooksuks, kahjuks ma ei saanud seda endale lubada. Jooksin aeglaselt 7,77 km ajaga 50.38. Km keskmine aeg 6.31, pulss 126/145, tõusumeetreid 50.
26. veebruaril jooksin 7,07 km ajaga 44.45. Km keskmine aeg 6.20, pulss 125/142, tõusumeetreid 57 meetrit. Õhtul tund aega korvpalli.
27. ja 28. veebruaril soovisin jooksma minna ja oma veebruari poolmaratoni ära teha, aga ilm ei lubanud. Tee olukord kehva, lumi ja jää. No ei taha enam libedaga pikemat maad läbida, sest naeltega ma üle 10 km joosta ei kavatse.
Seega tuli mul täna, kuu viimasel päeval, oma poolmaraton siiski ära joosta. Haigus ei võimaldanud seda teha enne Moskvas toimunud maratoni.
Jooksma läksin koos Crisiga, kes algul mõtles 15 km joosta, hiljem mõtles ümber ja jooksis minuga samuti 21,2 km. Tee seisukord oli üsna hea, kuid äärtes siiski lumi ja jää, mis ei võimaldanud alati liiga tee serva hoida kui auto vastu tuli. Alustasin väga aeglaselt ja mõtlesin, et hea kui läbin distantsi keskmiselt 6.30 km ajaga.
Esimesed 10,6 km läbisime ajaga 1.08.24. Km keskmine aeg 6.28. Jooksime ka 3 km Tartu-Otepää maanteel, aga seal liiklus tihe ja sama häda, et tee perv polnud lumevaba. Kui 2/3 distantsist oli joostud, siis hakkas tempo tõusma, algul tahtmatult, hiljem tahtlikult. Natuke riskantne küll tundus kiirem lõpp olevat, kuid jalga vaja testida.
Läbisin virtuaalpoolmaratoni ehk siis 21,2 km ajaga 2.13.55. Seega teine pool umbes 3 km kiiremini kui esimene. See oli meeldiv. Km keskmine aeg tuli lõpuks 6.19, millega jään hetkel rahule. Pulss kella järgi 135/162. Samas jälle anomaaliad sees. Vahel hüppab laskumisel üles ja siis tõusul langeb. Tõusumeetreid tuli palju, 178.
Mis aga peamine, valu reie ülaosas ka peale poolmaratoni ei ole. Tundub, et säär on täielikult tervenenud. Jääb oodata nüüd juunit, mil selja pärast minek neuroloogile. Depressioonist pole täielikult taastunud, pinged kuklas on endiselt olemas.
Veebruaris sain küll loodetust vähem joosta, kuid miinimumi suutsin täita. Jooksin veebruaris 175 km ja kõndisin 12 km. Neli tundi ka korvpalli. Sel aastal olen jooksnud 425 km, millega võib täitsa rahule jääda.
Mis edasi? Järgmisel nädalal plaanin taas virtuaalpoolmaratoni läbi joosta. Kirjas olen ka Otepää - Tartu maratonil. Samas võib sel hooajal võistlustega asi siiski katki jääda ja seda võimaliku koroonaviiruse leviku tõttu. Võistlused eriti ei hirmuta, sest oleme ju õues.
Aprilliks olen kirjas Liepaja poolmaratonil. Kuid ei tea, kas sinna lähen. Jooksma läheks kindlasti, aga hotelli kardan. Kinnised ruumid, kus rahvas pidevalt läbi käib, on muidugi viirustele heaks levimiskohaks. Samas loodan, et asi hulluks ei lähe ning hotellitube peale igat külastajat desinfitseeritaks. Liepajasse autosõit 7 tundi, seega ainult jooksma ka ei saa minna. Samas see jooks mulle meeldib, kerge rada, hooaja alguseks igati hea võistlus. Tervena olen seal enda kohta head ajad saavutanud.
Järgmine postitus tuleb ehk peale järgmist poolmaratoni. Seniks kohtumiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar