Reede, 3. juuni 2022

Kokkuvõte aprillist ja maist 2022.

                             Tere taas!

    Püüan lühidalt need kaks kuud kokku võtta. Märts lõppes sellega, et alustasin hästi lühikeste jooksudega: üks ... kaks km korraga. Aprillis jätkasin selliselt kuni 7. aprillini. Siis aga tegin vea ja jooksin korraga 5,38 km ning kand jäi kergelt valusaks päris mitmeks päevaks. Kuna ilmad olid püsivalt jahedad, siis jalgrattaga ei sõitnud, ainult kõndimas käisin vahel. Alles 12. ja 13. aprillil sain rattaga sõidetud. 

    Edasi tuli aga vastik gripp ja olin 2 nädalat täielikult rivist väljas. Kannale tuli see kasuks, sest peale tõbe enam valu seal ei tundnud ja kolm nädalat peale viimast jooksu sain taas 2 km joosta. 

    Aprillis kõndisin 90,6 km, sõitsin jalgrattaga 41,7 km ja jooksin ligi 21 km. Seda siis üheksa korraga kokku. Kokku kulus nendeks aega 19 tundi ja 41 minutit.

    Aprillis käisin ka psühhiaatri juures, kes muutis ravi olulisel määral. Enne muidugi tuli teha eelmise ravimi n.ö. maha jätmine ja uuega kergelt alustamine. Kas see on toiminud? Mõningasel määral on, aga aega sellest veel natuke vähe möödunud, et saaks midagi täpsemalt kirja panna. 

    Mai sai tegusam kuu, kuna temperatuurid üle 10 kraadi juba. Alustasin kuud 2 km jooksudega, edasi liikusin 3 km peale ja siis juba ka 4 km peale. Alates 17. maist olen jooksnud vaheldumisi 4 ja 5 km korraga. Üldiselt püüan jooksuga samal päeval kõndimist vältida või siis väheke kõndida. Ka korvpall tuli uuesti kavva. 



    Mais mängisin korvpalli 6 tundi. Kõndisin 57 km, jooksin aga 91 km. Jooksmisel muidugi see jama, et ei jaksa kiirelt joosta. Kiireimad jooksud on tulnud keskmise km ajaga 5.30, parima km aeg oli korra mõni sekund alla 5 km. Sageli jooksen 6 min. km kohta ja samal ajal tunne, et see mu maksimum. Samal ajal pulss vaid 125 ... 140. Pulss lihtsalt ei lähe üles, lausa sein tuleb ette, samal ajal justkui hingetuks end jooksnud. Kas see enam üldse minu puhul muutub? Igatahes lootus hakkab vaikselt kaduma.



    Jalgrattal läbisin 18. korral 292 km. Mitte just palju, aga midagi siiski. Pikemad sõidud üle 20 km korraga. Kokku jalgrattal ligi 14 tundi. Mais liikusin siis ajaliselt kokku 39 tundi ja 38 minutit.

    Mis edasi? Tahaksin väga võistelda, aga ei plaani enam kanda enneaegu koormata. Kahel järjestikul aastal tegin nii, et alustasin kohe pikemate jooksudega ja lõpuks ei saanud enam kõndidagi. Nüüd katsetan vastupidi, samm-haaval lähevad läbitavad distantsid pikemaks ja ehk saan mingil ajal juba ka 10 ning enam km läbida.  

    Olen mõelnud Elva Südaööjooksu peale, aga kardan siiski 10 km korraga veel ette võtta. Isegi korvpallimängud teevad kanna veel vahel tundlikuks ja kergelt valusaks.



 

    Arvatavasti alustan vaid Kambja Jooksusarjaga ja esialgu 5 km korraga. Täitsa võimalik, et esimene ametlik võistlus saab olema alles Linnamaraton ja seal 10 km. Tallinna Maratoni peale ei mõtle, kuna sinna ma nii lühikest maad jooksma ei lähe. Väga hea oleks see kui saaks juba 6. augustil Tartu Suvejooksul osaleda ja seal 10 km läbida. Ühtki poolmaratoni selleks aastaks plaani ei võta ja seda seetõttu, et kand paraneks täielikult ja järgmisel aastal saaks just pikemad distantsid taas kavva võtta. 

 

    Kui veel midagi kirja panna, siis lõpuks olen saanud kaalu langema. Veel 2 kuud tagasi kaalusin 86 kilo, nüüd 81,5. See nõuab aga tugevat pingutust ja kontrolli.  

                 Seniks aga kohtumiseni!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar