Hellenurme Suvejooks.

             Tere!

    Eelmises postituses lubasin sellestki üritusest natukene eraldi kirjutada. Toimub see alati juuni viimasel reedel, õhtuti. Kus? Hellenurme paisjärve kaldal. Üritus on pisike, kuid päris hea nii taseme-, koha- kui ka korralduse poolest. On erinevad lastejooksud, siis noorte- ja veteranide 4,7 km pikkune jooks. Olemas ka samal distantsil kepikõnd ning põhijooks, mis on olnud erineva pikkusega. Viimastel aastatel on põhijooksul pikkust ametlikul olnud 10,2 km. Mulle küll tundub, et natuke lühem, kuid kindlasti on 10 km täis ja natuke ka peale.

    Autasustataks kõiki erinevaid vanuseklasse nii laste kui täiskasvanute puhul, v.a. kepikõnd. Olen ise osalenud neljal korral ja igal korral on olnud kas soe või kuum ilm. 

    Sel aastal toimus võistlus 30. juunil, lastejooksud alustasid kell 18.00. 18.50 algas 4,7 km jooks ja kell 19.00 põhijooks. Jooskmas on väga kiired mehed ja naised ning mina olen parimal jooksul olnud tabeli keskel, muidu aga täitsa lõpus. Sooja oli umbes 24 kraadi.

    Esmalt võtsin välja numbri, maksin osalustasu (koha peal 8 eurot) ja hakkasin oma starti ootama. Tuttavaid nägusid oli juba päris mitmeid. Osales ka Kati, kellega oli hea koos alustada. Tuletades meelde aasta tagust jooksu, siis olin rahul kui saaksin aja kasvõi sekund alla tunni. 

    Ah jaa, esimest korda läksin üritusele jalgrattaga, mitte autoga, kuna koht pole minu kodust kaugel. Enne tagasisõitu vaja kindlasti natuke kuivada ja särk vahetada.

    Ajasime Katiga natuke juttu kui ootamatult (minu jaoks) kõlas stardipauk. Kõik, peale minu ja Kati tormasid ühes pundis minema.  

      Alguses on vaja minna asfaldile tagasi ja siis kohe Hellenurme - Päidla kruusateele. Seda oli umbes 0,5 km. Olime kindlalt viimased, aga näha oli, et osad alustasid liiga kiirelt ja pudenesid grupist ükshaaval välja. Juba esimese km lõpuks me enam viimased ei olnud. 

    Mingi hetk otsustas Kati, et minu tempo on talle natuke kiire ja hakkas omale sobivamas tempos jooksma. 1,5 km juures keerasime kruusa pealt ära mingile sissesõidetud teekesele. Seal paarsada meetrit ja siis raiesmikule, mis raja ainus halb osa. Õnneks on sedagi vaid paarsada meetrit. 

    Selle lõigu lõpus sai 2 km täis ja edasi jooksime umbes 2/3 km Tartu Suusamaratoni rajal. Sissesõidetud teekene. Siis järsk vasakpööre ja algul vaid rajakene. Natuke enne kolme km täitumist muutus rada taas teekeseks ja kergemaks. 

    Enne seda mitmed väikesed tõusud-langused. 3. km täitumisel jooksin veel kolmest mööda ja süda oli rahul. Lootsin, et suudan joosta tunniga ja km-te ajad näitasid, et jooksen tsipa kiireminigi. Km-te ajad toon hiljem eraldi välja.

    Umbes 3,7 km läbimisel jõudsime Hellenurme-Päidla kruusateele tagasi ja päris kruusalt me enam ei lahkunudki. Algus mõnusalt allamäge. Alumisse punkti jõudes täitus 4 km. Sealt edasi, kuni lõpuni, jookseme metsa vahel. Viies km on rajal kahtlemata kõige raskem. Järgemööda tõusud, kuigi ühtki rasket tõusu ei ole. Tõusud ja kurvid ning taas nägin, kuidas peaaegu iga jooksja jooksis väliskurvis. Miks võistlustel läbida pikem distants? 

    Tõus osutus mulle väga raskeks ja tõusu lõpu poole tundus, et jään kõndima. Kuidagi sundisin end siiski edasi pingutama ja hea oli. Muide, see oli minu kõige aeglasem km. Umbes 5,25 km järel sai tõusmine otsa ja pööre paremale. Kohe selle järel väga oodatud joogipunkt, kus jõin natuke, kuid kastsin üsna korralikult. 

    Kuigi tõuse tuli veel mõned võtta, siis rajaprofiil hakkas ikkagi langema. Jooksin esialgu veel väga ettevaatlikult, kuna pulss üsna kiire. Kui joostud sai 7 km, siis oli just enne seda meeldiv langus ja  kohe pööre paremale. See tee viib meid ringiga tagasi paisjärve äärde. 

    Seitsmes ja kaheksas km tulid juba natuke kiiremini. Õnnestus veel mõnest mööduda ja viimased kaks km-t tulid päeva parimad. Pidevalt tundus, et raske nagu on ja hoidsin end tagasi, aga kell näitas midagi muud. 

    Paisjärv ilmus nähtavale umbes pool km enne lõppu. Suutsin natuke veel tempot tõsta ja lõpetasin ajaga 56.29. Kartsin kehvemat. Tõusumeetreid kogunes minu kella järgi 92. Kas see täpne, ei tea, kuid sinna suurusjärku võis olla küll. Keskmine pulss 140, maksimaalne 158 ja seda siis täitsa lõpus. Viienda km tõusudel jõudis pulss 152-ni. Joomisel kaotasin 15 sekundit.

    Kilomeetrid ja pulss: 

    1: 5.45 ja 123/134.

    2: 5.53 ja 134/143.

    3. 5.47 ja 141/149.

    4: 5.29 ja 139/146.

    5: 5.55 ja 145/152.

    6: 5.52 ja 140/151.

    7: 5.39 ja 139/143.

    8. 5.40 ja 144/148.

    9. 5.23 ja 146/149.

    10: 4.59 ja 153/157.

    Mul mõõtis kell läbitud maaks 10,03 km. Muidugi oli lõpus päris raske ja viskasin kohe pikali ning määrisin end korralikult ära. Toodi ka juua ning taastumine oli kiire. Ootasin ka Kati ära ja jälgisin natukene autasustamist. Kati jõudis oma vanusegrupis ka pjedestaalile ja sai seetõttu väikese, kuid ilusa medali. 

    Jooksuüritus mõnus, jooks peaaegu õnnestus. Meeldis, et pidasin enda kohta kõrgele pulsile ka vastu.

    Soovitan üritust kõikidele jooksusõpradele ja seda koos lastega. Auto parkimine on algul kerge, hiljem probleemne ning tuleb valmis olla poole km-ks jalutamiseks.

    Teen eraldi postituse ka Kambja jooksusarja kohta, mis alati olnud tasuta ning osalejate vahel loositaks välja auhindugi. Viimane etapp toimub 8. augustil kell 18.00 ... 20.00. See info selleks, et ehk mõni tahaks ka selle ürituse üle vaadata.

    Kohtumiseni!