Tere taas!
Väike kokkuvõte juulist ja tervise asjadest. Kanna alune ei saa ega saa korda. Sain füsioterapeudilt harjutusi juurde, aga see tekitas hoopis uue häda. Harjutused tundusid kanna alusele head, aga põlv hakkas tasapisi tunda andma. Parema põlve sisekülge tekkis valu. Joosta ei saa. Istuda hea, aga istumast tõustes lausa lonkama sundiv valu.
28. juulil tegin kerge visketrenni, aga ühel viskel kas ära tõugates või maandudes juhtus midagi ja põlv muutus erakordselt valusaks. Sellest hetkest peale sain vaid longata. Füsioterapeut oli natuke hiljem ja võttis kolmeks nädalaks need uued harjutused pealt. Rattaga lubas tasapisi sõita ja teha vaid ülakeha treeningut.
Kõndimine muutus ülimalt piinavaks ja koer tegi asja halvemaks. Seega edaspidi hakkasin aeglasema koeraga jalutamas käima. Reedel pereõde ei teinud praktiliselt mitte midagi. Ei tahtnud isegi Arcoxiat kirjutada. Samas keelas pea kõik sportimise ja liikumise ära. Õnneks arst siiski määras Arcoxia. Homme(4. augustil) ka röntgen. Aga vaevalt see midagi näitab. Igatahes Arcoxia mõju andis tunda juba esimesel päeval.
Depressioon taandub aeglaselt. Aga ravim mõjutab natuke mu sportlikku võimekust. Aga päris eelmise sügise tasemel veel ei ole. Seega tuleb rohtu edasi süüa.
Ära jäävad vist kõik mu plaanitud võistlused. 4. augusti Kambja Jooksusarja kolmandal etapil ma liikuda ei suuda. Ära jääb osalus 8. augustil toimuvale poolmaratonile. Ära jääb Teine Kambja-Nõo jooks. Ära jäävad Ülemiste ööjooksu kahe õhtu distantsid. Kindlasti jääb ära kuu lõpu poole poolmaraton Jelgavas. Kui võimalik, siis ehk 10 km jooksen. Tallinna maratoni andsin üle tütrele.
Seega ühtki võistlust suve lõpul ja sügise algul vist ei tule. Kuna ma üldse jooksma pääsen? Kes teab. Eelmisel korral, mil vasaku jala kanna all oli vigastus, paranesin tollest 3 aastat. Nüüd pean ka põlve jälgima. Loodetavasti see paraneb kiiremini.
Mida juulis tegin? Kokku treeninguid ja liikumisi ajaliselt 71 tundi ja 51 minutit. Arvestades, et jooksin vaid kaks korda, siis on maht normaalne.
Juulis jooksin vaid 20,5 km, kõndisin pea 151 km. Ajaliselt jooksu ja kõnni peale kulus pea 32 tundi ja 50 minutit. Viskeharjutusi 1 tund ja 3 minutit. Jalgrattal läbisin üle 280 km, ajaliselt 12 tundi ja 54 minutit. Jõusaalis käisin 17 korda, ajaliselt 25 tundi ja 4 minutit.
Ainus võistlus oli Kambja Jooksusarja teine etapp, kus läbisin 10(9,7) km. Ajaga rahule ei jäänud, aga jooksuvormi ka puudus. Vähemalt sain osaleda. Aeg 58:50, tõusumeetreid 192, pulss 135/153. Teise ringi jooksin aeglasemalt, mida minuga juhtub harva.
13. juulil jooksin omal käel ka 10 km ajaga 58:36, pulss 118/140, tõusumeetreid 67.
Lisaks olin vabatahtlik abiline Elva Rattamaratonil ja suunasin liiklust ja rattureid Kalmemäe ristmikul 25. juulil. Järgmisel päeval(26. juunil) toetasin ja aitasin Crisi tema Leigo jooksul. Andsin juua ja julgustasin.
Tulevik? Jätkan jõusaalis ülakeha treeningutega, õhtuti üks jalutuskäik ja kui põlv paraneb, siis võtan taas jalgratta välja. Jooksmise kohta praegu kõik plaanid puuduvad.
Kohtumiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar