Kambja jooksud 2025.

                             Tere taas!

    Kirjutan natuke Kambja - Nõo jooksust ja mainin Kambja Jooksusarja kolmandat etappi. Sel korral olin mingil määral viimaseks etapiks valmis. Kahjuks valisin vale algtempo, milleks ma veel võimeline ei ole ja mulle mitte omaselt jooksin teise ringi tunduvalt aeglasemalt kui esimese. 

    Distants oli selle hooaja pikim, aga päris 10 km täis ikka ei tulnud. Umbes 9,75 ... 9,8 km ja seda ligi 200 tõusumeetriga oli piisavalt raske. Lõppaeg mul 58.47, mis oli pettumus. Küllap see koroona veel siiani natuke mind järelmõjutamas. Aga tehtud see sai ja imelikul kombel sain Tartumaa jooksusarjas oma kõige kehvema jooksu eest kõige enam punkte. Edu korraldajatele edaspidiseks ja tahet asjaga ikka ja jälle tegeleda. Oli ju see selle sarja juubeliaasta ehk siis kümnes. 

    Edasi natuke toredast Kambja - Nõo jooksust. See toimus 12. augustil. Võistluskeskus oli stardi juures, finiš Nõos. Sealt sai ka korraldajate bussiga Kambja starti sõita. Distants 15 km, enamus distantsist kruusateedel.

 

    Kell 17.10 olime Crisiga Kambjas. Võtsime oma numbrid ja paigaldasime ka kohe need rinnale. Edasi veetsime natuke aega jalutades. Ja kell 18.00 anti start. Esimene kord ja stardis 99 osalejat. Üritus muidugi tasuta. 

    Cris läks kohe ette poole, sest ta kiirem kui mina. Ma jäin täitsa lõppu. Plaan oli läbida 5.15 km.se tempoga. Esimesed 3 km olid kerged, kas tasane või laskumised. Esimese km aeg tekitas rahulolu: 5.17, pulss 110/123. 2. km andis aja 5.08, pulss 121/127. Kolmandal km-l püüdsin Jaana kinni ja liikusime koos kuni Virulaseni. 3. km andis aja 5.12, pulss 119/128. Hoidsin end nimelt ka laskumistel tagasi, sest teadsin, varsti algavad tõusud. 

    Tõus algas neljandal km-l ja Jaana jäi minust maha. Edasi jooksin üksi lõpuni. 4. km aeg 5.20, pulss 119/136. Tõusud jätkusid esimese joogipunktini. Seal sai ka täis 5 km ehk esimene kolmandik. 5. km aeg 5.17, pulss 137/143. Viiendal km-l algasid ka kruusateed. Hakkas ka sadama, mis oli päris hea. 

    Plaanisin hoida tempot 5.15 peal, aga see ei õnnestunud, sest 6. km aeg tuli ootamatult hea: 5.04, pulss aga nüüd ka lõplikult üleval, 136/139. See ongi minu keskmine võistluspulss. Ka 7. km tõi aja 5.04, pulss 134/139. Püüdsin küll pulssi rahustada, aga see ei õnnestunud. 

    Täpselt poolel maal ehk siis 7,5 km läbimisel oli km keskmine aeg 5.12, seega parem kui lootsin. Lootsin, et suudan seda hoida või ka sekundi kaks sellest kärpida, et mulle omaselt joosta teine pool natuke kiiremini. 

    8. km lõpus jõudsime korraks asfaldile, kilomeeter ise aga sisaldas palju tõusumeetreid. See avaldus ka ajas. 5.14 ja pulsis 136/143. Asfalti jätkus vaid minutiliseks jooksuks, edasi taas kruus. See osa kruusateest oli kahjuks viletsam, lahtine kruus ja kivikesed segasid mind väga. Kuna olin päris mitmest möödunud, hakkasin jõudma nendele järele, kes pea sama tempoga jooksin, mis mina. Mälu järgi pidi tee olema tasane kuni kergliiklusteeni Nõo surnuaia lähistel. Aga mälu vedas alt.

    9. km tõi aja 5.06, pulss 137/141.  Sel kilomeetril püüdsin ka Heleni kinni, kellega juba mitmel jooksul koos osalenud. 10. km-l tuli teine joogipunkt, pidin mõne lonksu võtma. Ja siit alates kuni finišini jooksime päikese käes. 10. km aeg 5.08, pulss 140/143. 11. km 5.07, pulss 142/146. 12. km  andis aja 5.03, pulss 144/148. 

    Olin juba üsna läbi, aga õnneks said tõusud läbi ja rada hakkas õrnalt langema. Kuid kruusatee muutus väga ebameeldivaks, tasast ja siledat osa teel ei olnudki, jooksmine vaid kividel, mis ka lahti. 13. km aeg tuli 5.04, pulss 143/146. 

    13,5 km läbimisel jõudsime surnuaia lähistel kergliiklusteeni. Enesetunne raske ja vaevu suutsin end sundida pingutama lõpuni. Üks mees püüdis mu kinni ja möödus. Vahet ta väga suureks ei saanud, aga piisava. Ta püüdis kinni ka minu ees oleva naisterahva. Kellega ma kogu aeg vahet vähendasin, aga viimasel km andis ka tema endast kõik, et minust ette jääda ja ka jäi. 

    14. km aeg 5.00, pulss 143/147. Nüüd raja kergem osa lõppes ja Nõkku sisse jooksmisel oli ka lauge, aga piisavalt pikk tõus. Sundisin ja sundisin end ja pidasin sellele sunnile ka vastu. 14,9 peal väga järsk pööre paremale, parki ja seal finišisirge. Mu kallis kaaslane meie ühisel eluteel toetas mind siiralt ja tugevalt. 

    15. km aeg 4.56, pulss 146/148. Lõppaeg 1.17.02! Olin rahul, sest keskmine km aeg tuli 5.08. See tähendab, et teisel poolel jooksin iga km keskmiselt 8 sekundit kiiremini kui esimesel poolel. Energiat alles ei jäänudki, üsna tühjaks jooksin end ja see meeldib mulle. Ehk ühe energiageeliga oleks veel natuke ajaliselt kiirem olnud, aga see polnudki sel võistlusel nii oluline.

    99 lõpetaja seas sain 58. koha. 62 meesjooksja seas olin 46. Seega ka 12 naisjooksjat olid minust kiiremad. Minu vanusegrupis 55+ osales 16 jooksjat, selles arvestuses sain  11. koha.  See tõendab, et pisematel võistlustel on rahvajooksjate tase väga kõrge. 

    Cris võitis mind peaaegu kuue ja poole minutiga. See teeb iga km kohta 26 sekundit! Mida oli ikka päris palju. Samas tema vorm on ta elu parim ja tundub, et üha paremaks läheb. Mina oma kerge ülekaaluga ja ravimi kõrvalmõjuga olen lootusetult maha jäänud. Naiste arvestuses oli Cris aga koguni kolmas. 

    Kuigi medal ei olnud suurem asi, kaotasin selle kusagil Nõo Spordihoone parklas ära. Võtsin endale ka kommi vabal valikul. Ja edasi dušši alla ning koju.

    Igati tore üritus oli ja soovin selle jätkumist. Loodan, et leitaks ka rohkem vabatahtlikke abilisi, sel korral oli tegu suuresti korraldajate endi abiga kogu raja ulatuses. Kõndijatele võiks olla distants lühem. Otsetee Kambjast Nõkku, siis ei jää ka keegi üksinda maha. Hakkama saadi hästi, ei ühtki etteheidet! 

    Ning lõpetuseks kuiv isiklik statistika. Distants 15 km, aeg 1.17.02, pulss 134/148. Minu kella järgi tõusumeetreid 80, laskumist 102. Sammu pikkus 1.13, sammu tihedus keskmiselt 171 sammu minutis. Aeroobne kasu suur, anaeroobne 0, jooksin  70% ajast n.ö. oranžis, punast tuli vaid 76 sekundit. Tundub ka nii, et need pulsitsoonid ei ole minu puhul väga täpsed. Mu pulss lihtsalt ei lähegi kõrgemale.

    Kohtumiseni!

    

Juuli 2025, sammud ilma särata.

                             Tere taas!

    Juuli tõi lõpuks suvesooja ka Eestisse. Kuu algus veel suurem asi ei olnud, aga kuu teine pool oli peaaegu kuum. Vihmad aga jäid. Vaatasin terve kuu mõõtmistulemusi ilmateenistuse lehelt ja olen kindel, et vähemalt Lagujal sadas kuu ajaga rohkem vihma. Muidu Elva jaamas ka mõõdetakse, kuid kuu kokkuvõtteid sadude hulga kohta ei ole. 

    Ainuüksi 31. juulil sadas Lagujal kolme hoovihmaga 61,4 mm vihma. Elva jaamas oli ametlik tulemus 63 mm, Tõravere kuu sademete summa tuli kõigest 107 mm. Hoovihmadega nii ongi, et ühe poole naaber kaebab liigvihma üle, samas teisel poolel olev kirub vähest vihma.

    Spordiga ei ole suurt head kirja panna. Ainult kuu kokkuvõtvad numbrid on kas head või rahuldavad. Igal juhul juunis põetud koroona mõjutas mind veel terve juuli ja teeb seda siiani. Jooksuvormi, mis oli juuni algul, ei ole tagasi saanud.

    Ostsin ka uued jooksujalatsid New Balance X Balos. Kahjuks need ei sobi minu jalale ja sain selle kandmisest kergema vigastuse vasakusse labajalga. Kulutasin hulga raha, aga täiesti vale ost. Kuigi kõndimisel on seljale hea, siis jalga ärritab. Soovisin osta teist mudelit, aga minu numbrit ei olnud. 

    Mis väga masendav, siis võistluseid ei olnud. Osalesin küll Kambja jooksusarja teisel etapil, aga jooksust loobusin, piirdusin kõndimisega. Valisin 5 km distantsi ja küsisin ka, kas see läheb Tartu Jooksusarja kirja. Lubati, et läheb, aga ei läinud ühti. Nagu ei läinud ka Elva Südaööjooksu virtuaaljooks. Vaatasin koondtulemusi ja leidsin, et  kirjas vaid üks Kambja jooks. 

    Isiklikud numbrid kuu jooksul, mida ja kui palju tehtud, ei olnud üdini halvad. Näiteks erinevaid sportlikke tegemisi ja kõndimisi tuli ajaliselt kokku 77 tundi ja 7 minutit. See on mu rekord. Aga kui eraldi vaadata, siis pettumust ei valmistanud ainult kõndimine. 

    Korvpalli sain harjutada 2 tundi ja 45 minutit, jõusaalis käisin vaid üheksa korda, ajaliselt 12 tundi ja 10 minutit. Jalgrattaga sõitsin vähe, läbisin 10 korraga 152 km. Aga kõndida sain piisavalt, selg enam eriti tunda ei anna. Kõndides läbisin 151,4 km, ajaliselt 32 tundi ja 37 minutit. 

    Jooksmine valmistas tuska. Kokku läbisin 219,3 km, aega kokku 21 tundi ja 49 minutit. Alates 25. juulist sain vaid 2 lühikest jupikest joosta. Pulss enam hea ei ole, ka minu puhul aeglase jooksuga on pulss oluliselt kiirem kui enne koroonat. Ainus rõõmustav asi, et jooksin 20. juulil poolmaratoni. Väga aeglaselt, aga eesmärk oli see läbida. Kuu lõpus soovisin veel korra poolmaratoni läbida, aga vigastus rikkus kõik. Kokku jooksin 25 korda ja jooksuvabu päevi kogunes koguni 12. 

    Kui nüüd arvestada, et 19 päevaga läbisin 219,3 km, siis see on igati hea tulemus, aga ma soovisin terve kuu nii joosta, et koguneks vähemalt 300 km. 

    Kui mõelda tulevikule, siis maratoni võimeline ma taas ei ole, kuid oktoober ei olegi enam väga kaugel. Ees on ootamas aga 2 poolmaratoni võistlusena. Esmalt 16. augustil Ülemistel ja siis 22. augustil Jelgavas. Tulemas ka pisike Kambja, aga hetkel jooksen seal suure tõenäosusega ühe oma kehvema tulemus. Kui üldse joosta julgen, sest Ülemisteks peab jalg korras olema.

    Osaleksin kindlasti veel kusagil, aga ma pole kindel, et julgen. Võistlustel enda koht sörki lasta ei taha, saan seda kodus tasuta teha. Kalendrisse vaadates näen, et tulemas on jooks ümber Ülemiste järve või samal päeval toimuv Puka suvejooks. Tahaksin väga osaleda Ummamuudu Liina Üüjuuskmisel, aga see on hilisõhtul ja kohe järgmisel õhtul on Jelgavas poolmaraton. Ma ei tea, kas suudan peale Võru jooksu enda kohta normaalselt Jelgavas poolmaratoni läbida.  Meenub, et tulemas on Kambja - Nõo jooksuke 12. augustil. 

    Kui viga ei saa ja vorm paraneb, siis tahaks ka septembris kusagil osaleda, aga veel ei ole midagi välja mõelnud. Pärnu jooks mulle ei meeldi, rahvasumm ja raja kitsus ei sobi juba ammu seal enam kokku.  Tallinna Maraton on liiga kallis, sama Paide -Türi jooksuga. Maastikujooksud ei ole aga mulle, vähemalt hetkel mitte. Toredad sügisjooksud Valmieras ja eriti Siguldas on aga kalendrist kadunud.

    Kohtumiseni! 

    

    

Juuni 2025. Ei midagi head.

                             Tere taas!

    Kuu algas kenasti. Kuigi teistega võrreldes olin Kambjas aeglane, siis ometi tegin parima tulemuse seal. Ajaks sain 54.33, rada kohutavalt porine. See oli siis 3. juunil. Edasi võtsime suuna Ventspilsi, kus toimus 8. juunil Ventspilsi poolmaraton. Crisiga panime endid kirja just poolmaratonile. Crisil vorm ehk elu parim, mina selle aasta parimas seisus. 

    Kahjuks sama nädala kolmapäeval tundsin kurgus valu. Kuid reedel polnud enam midagi ja sai laupäeval teele asutud. Sõit sinna on üsna pikk ja väsimus kohale jõudes parajalt suur. Käisime võistluskeskuses ja võtsime numbrid välja ning jalutasime natuke. 

    Magama minnes tundsin hingamisteedes end natuke imelikult. Ning hommikul ärgates olin kergelt haige. Otsustasin jooksust loobuda, sest ka rinna all oli imelik ja ebameeldiv tunne. Cris muidugi jooksis ja saavutas isikliku rekordi. Mina  elasin talle kaasa. See natuke lohutas.

    Koju tagasi ja hakkasin Elva Südaööjooksu ootama, mis toimus 13. juunil. Aga olin haige ka esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval. Seega tuli loobuda ka Elva jooksust, mida väga ootasin. Tänu Marekile sain vahetada jooksu virtuaaljooksu vastu.  Keha aga vaevles kaua ja tuli päris pikk vahe jooksmisele ja jõusaalis käimisele. Hiljem küll hakkasin taas jooksma, aga jõudu oli vähe. 

    27. juunil osalesin Hellenurme Suvejooksul. Vihm rikkus kruusateed väga ära ja teed olid pehmed ning libedad. Sain siiski kuidagi hakkama ja läbisin ametlikult 10,2 km ajaga 53.52. Enda kella järgi 10,08 km. Pulss väga kiire, jooksmine suhteliselt ebameeldiv. 

Kuna kuu hakkas lõppema, tuli ära joosta ka Elva Südaööjooksu virtuaal. Et Elvas mõnes kohas teedel remont ja oleks pidanud kohati sõiduteel jooksma, siis loobusin originaalrajast ja jooksin Elvast, Arbimäelt peaaegu Nõo surnuaiani. Mööda kergliiklusteed, 100 tõusumeetriga. Lõppaeg 52,58, kusjuures üks peatus tuli ka teha. Muidugi aeg jooksis samal ajal nagu nõutud. Joosta oli väga raske.

    Et poolmaraton jäi juunis jooksmata, otsustasin 30. juunil selle omal käel ära joosta. Valisin rahulikuma tempo ning läbisin 21,1 km ajaga 2.03.25, tõusumeetreid ligi 100. Palju edasi-tagasi tiirutamist, et tõusumeetreid paljuks ei lähe. Jooks aga oli taas raske.

    Juunis lootsin 300 km läbida, aga jäin sellest kaugele maha. Korvpalli harjutasin natuke üle kolme ja poole tunni, jõusaalis sain olla vaid 10 tundi ja 56 minutit. Kõndimine oli aga ainus, millega rahule jäin. Läbisin 98,3 km ja pikka aega pole selja tõttu nii palju saanud kõndida.

    Jooksin kokku 226,5 km. Kui haigust ei oleks olnud, siis oleks see 300 km kindlasti täis tulnud ehk rohkemgi. Kokku jooksin 25 korda, osadel päevadel kaks korda. Distantsid 3,25 ... 21,1 km. Vähemalt 10 või rohkem kilomeetrit jooksin 10 korda. Paar lühikest jooksu kiirelt, mõni ka aeglaselt, enamuse aga 5.30 ... 5.50 tempoga. 

    Kokku kogunes juunis erinevaid sportlikke harrastusi ja liikumisi 56 tundi ja 40 minutit.

    Mis edasi? Ootamas on Kambja Jooksusarja teine etapp. Juulis kahjuks korralikke jookse väga ei olegi. Augustis plaanin Ülemistel poolmaratoni joosta. Samas kui seda teksti siin kirjutan, on mu jooksuvõimekusega midagi halba juhtunud. Iga jooks on raske ja nüüd ka valud ja raskustunne rinnus. Seega võib ära jääda Kambja teine etapp. Jooksmist mõtlen. Kõndida saan seal ikka. 

    Varsti ka perearstile, et uurida, mida see kuri viirus võis kahjustada. Vastupidavus oli enne Ventspilsi juba päris hea, nüüd see oluliselt vähenenud. Tahaks ka täna joosta, aga ei saa, halb on olla. Järgmisel nädalal saab asi selgemaks.

    Seniks kohtumiseni, kuni leian põhjust kirjutamiseks!

Kambja jooksusarja 1. etapp.

                             Tere taas!

    Võtan kokku selle armsa jooksukese. Kui lugejat peaks see huvitama, siis osavõtt on sellel alati tasuta. Toimub võistlusjooks 10 km(9,5) ja 5 km (4,75) jooks/kõnd . Start võistlusjooksule kell 18.00 või 18.05.  5 km läbijad võivad startida iga kell vahemikus 18.05 ... 19.59. Rada on seal väga raske, tõusumeetreid koguneb ühe 4,75 km ringi kohta umbkaudu 90. 

    Sel aastal toimus esimene etapp 3. juunil. Sõitsime Crisiga varakult kohale, auto parkimine oli siis lihtne. Kuna jooks lülitati Tartu jooksusarja, siis oli osalejaid oluliselt rohkem kui eelnevatel aastatel ja autode parkimisega oli paljudel probleeme. Kuna vanade teede ääred on ära rikutud, teeperve sisuliselt ei ole ja kraav peab olema sõiduteele ülimalt lähedal, siis on üsna keeruline Võru maantee äärde parkida. Samas parkimata ei jäänud kellelgi. 

    Võtsime numbrid, kuigi imestasime, et juba 10. hooaeg, millest isiklikult olen osalenud üheksal ja kirja panijad on alati samad, siis nimed neil meelde pole jäänud. 😀 

    Kuna olen juba aastaid jooksnud, siis järjest enam tunnen ka teisi jooksjaid ja nemad mind. Jutustasime ja edasi kõndisime natuke üles-alla raskel rajal. 

    Kaua ei läinudki kui kell hakkas jõudma 18.05 kanti. Kuna osalejaid palju, siis registreerimisel läks natuke rohkem aega ja arvati, et start hilineb. Tegelikult hilines vaid minuti jagu. Cris ronis ette poole, mina ikka tagasihoidlikult jäin taha. Mina alustan ikka sama tempoga kui jooksen kogul võistluses, osad aga panevad kiirelt minema ja siis hakkavad mulle ette jääma. 

    Stardi järel püüdsin kohe meie veterani Leili kinni ja viskasime natuke nalja. Raja esimene km on kergem, kuid ootamatult oli raja kõige madalamas kohas tee asemel pikk ja lai mudaväli. Prooviti ka otse läbi minna või siis puude vahelt ringiga. Vahet aga ei olnud, seda lõiku oli pikalt ja olin libisemise tõttu kukkumisele väga lähedal. 

    Korraks sai hing täis, aga mida ma ilmataadiga ikka sõitlen. Vihma piisavalt tulnud ja tuleb siiani üha juurde, põldudelegi loigud tekkinud. Õnneks sain halvast emotsioonist kiirelt üle ja sain jooksulusti tagasi.

    1. km aeg tuli 6.07, pulss 115/135. Olin mudalõigu tõttu rahul. Ihkasin uut isiklikku rekordit Kambja rajal, aga lõin üsna kiirelt kahtlema. Vorm on küll tõusuteel, aga maastikul olen ikka viletsam olnud.

    2. km algab väga raske kahe-astmelise tõusuga, kus paljud kõnnivad, ma suutsin siiski joostes üles jõuda. Selles olen paranenud, veel 2 suve tagasi pidin sel tõusul alati kõndima jääma. Siis üle kruusatee ja õnneks oli ringi läbimine sel korral vastupidine kui võrrelda eelmise aastaga. 2. km aeg 5.44, pulss 135/145. Tundsin pulsi tõttu hirmu, et kas ma üldse kestan enda kohta normaalse aja saamiseks? 

    Pidevalt väikesed üles-alla jupid ja paar porivälja, edasi taas rasked tõusud. Suutsin ka seal joostes üles jõuda. 3. km aeg 5.56, pulss 140/148. Kõrge! Samas nüüd läks kergemaks, sest algul küll üles-alla jõnksud, kuid siis pikk ja kiire laskumine. Taas üle kruusa ja siis peale kurvi raja raskeim tõus Kopsumäe otsa. Tõusu alguses sai täis 4. km ajaga 5.31, pulss 131/146. 

    Väga paljud suudavad sellest üles saada vaid kõndides. Proovisin joosta võimalikult pikalt, aga mõnikümmend meetrit enne tõusu lõppu sai jõud jalgades otsa ja kõndisin lõpuosa. Pole veel kunagi suutnud sellest joostes üles saada ja igal korral unistan, et ehk nüüd. Sel korral siiski mitte.

    Edasi rasked ja ohtlikud laskumised, poriväli ja ring sai täis. Kallasin vett pähe ja jõin ka natuke ning uuele ringile. Ringi läbisin ajaga 27.30. Lootsin teise ringi siiski tsipake kiiremini joosta, kuigi raske oli.

    5. km aeg tuli 5.50, pulss 135/148. Taas see hull mudaväli, taas pääsesin napilt kukkumisest. 6. km aeg 5.53, pulss 135/147. Edasi uuesti raske kaheosaline tõus, mille suutsin lõpuni joosta. 

    7. km ja suuri tõuse sinna õnneks ei mahtunud, küll aga 2 porivälja. Kusjuures pori raja keskel nii sügav, et püüdsin rajalt välja minnes kinni jäämist või jalatsi kaotamist vältida. Selle km aeg tuli 5.47, pulss 138/148. Edasi kaks rasket tõusu, mille jällegi läbisin joostes. 

    8. km aeg 5.59, pulss 142/148. Sealt edasi aga tundsin, et jaksan lõpuni ja tõstsin pisut tempot. 9. km esimene pool kergem, teises pooles aga taas see Kopsumägi. Lootsin, et jaksan üles joosta, aga ikka jäi 20 meetrit puudu. Kartsin, et km aeg tuleb halb, aga hoopis üsna hea aja sain. 9. km aeg 5.38, pulss 138/149. Kuna selle km sisse jäi suur tõus, siis üllatusin km aega kuuldes.

    Edasi rasked laskumised ja üks korralik poriväli. Lõpukurv ja finišisse. Ametlik lõpuaeg 54.26,5 ja see on mu parim aeg sellel rajal. Samas võis see seotud olla sellega, kuidas rada oli üles ehitatud. Selliselt rada läbida oli päris hea, peale raskeid tõuse ei tulnud kohe uut, vaid enne sai ikka natuke taastuda. 

    Teise ringi läbisin ajaga 26.57 ehk siis 32 sekundit kiiremini kui esimese. Pulss 135/149, km keskmine aeg 5.44. 

    10 km distantsil osales 77 jooksjat, mis on selle ürituse rekord. Mehi 46, naisi 31. Saavutasin 47. koha, minust ees oli ka palju naisjooksjaid. Minu vanuseklassis osales 12 meest ja jäin nende seas tagant kolmandaks. Iga eelneva korraga jooksen Kambjas kiiremini, aga saan viletsama koha omas vanuseklassis. 😀    

    Igatahes olin jooksuga rahul, üritusega aga eriti rahul. Crisist ka natuke. Ta saavutas naistest neljanda koha, omas vanuseklassis oli ta teine ja sai medaligi kaela. Minust oli ta natuke üle nelja ja poole minuti kiirem.

    Natuke juttu, siis vahetasime riided ja eriti jalanõud ning koju.

    Kohtumiseni järgmisel korral!

Kokkuvõte maist 2025.

                             Tere taas!

    Võtan kokku oma mai liikumised, mida ei olnudki vähe. Kokku kulus erinevate trennide, harjutuste ja kõndimiste peale kokku 78 tundi ja 54 minutit. See on mu rekord. 

    Jalgrattaga käisin sõitmas ühe korra ja läbisin 18,5 km. Korvpalli harjutasin ja mängisin kokku 11 tundi ja 21 minutit, jõusaalis käisin 17 korda ja ajaliselt oli seda 21 tundi ja 48 minutit. Vahepeal käisin natuke rohkem, aga mõistlik ongi käia 4 korda nädalas. Kõndisin oluliselt rohkem kui eelmistel kuudel, läbisin 72,6 km. 

    Enim valmistas rõõmu muidugi jooksmine. Kokku käisin jooksmas 31 korda, läbides kokku 302,8 km. Kilometraaž on suur, aga maratoniks valmistudes ei saagi vähe joosta. Jooksuvabu päevi oli viis, seega viiel päeval jooksin kaks korda päevas. Distantsid 3 ... 21,1 km. 10 või rohkem km läbisin 16 korda, lisaks veel 2 poolmaratoni omal käel. Osalesin ka ühel võistlusel. Nimelt jooksin Vändras läbi 16 km distantsi. Hiljem kahetsesin, et poolmaratoni ei läbinud, olin selleks siiski võimeline.

    1. mail läbisin 10,01 km ajaga 58.35, pulss 113/129, tõusumeetreid 63.

    3. mail läbisin Vändras mitteametlikult 15,86 km ajaga 1.23.16, pulss 128/144, km keskmine aeg 5.15.

    4. mail läbisin 10,54 km ajaga 1.00.49, pulss 112/140, km keskmine aeg 5.45, tõusumeetreid 71.

     6. mail läbisin 14,01 km ajaga 1.19.32, pulss 118/141, km keskmine aeg 5.40, tõusumeetreid 130.

    8. mail läbisin 13,55 km ajaga 1.19.36, pulss 119/138, km keskmine aeg 5.52, tõusumeetreid 138.

    9. mail läbisin 10,01 km ajaga 55.06, pulss 119/137, km keskmine aeg 5.30, tõusumeetreid 71.

    11. mail läbisin 12,01 km ajaga 1.08.37, pulss 116/140, km keskmine aeg 5.43, tõusumeetreid 87.

    12. mail läbisin 11,57 km ajaga 1.12.27, pulss 108/130, km keskmine aeg 6.16, tõusumeetreid 87.

    15. mail läbisin 12,12 km ajaga 1.11.36, pulss 112/145, km keskmine aeg 5.54, tõusumeetreid 82.

    16. mail läbisin 21,1 km ajaga 2.00.22, pulss 119/143, km keskmine aeg 5.42, tõusumeetreid 146.

    17. mail läbisin 7,01 km ajaga 38.17, pulss 128/144, km keskmine aeg 5.28, tõusumeetreid 54.

    18. mail läbisin 15,15 km ajaga 1.36.33, pulss 110/126, km keskmine aeg 6.22, tõusumeetreid 114.

    20. mail läbisin 11,11 km ajaga 1.03.50, pulss 117/137, km keskmine aeg 5.45, tõusumeetreid 80.

    22. mail läbisin 6,02 km ajaga 35.26, pulss 113/123, km keskmine  aeg 5.53, tõusumeetreid 53 ja 6,31 km ajaga 34.50, pulss 121/142, km keskmine aeg 5.31, tõusumeetreid 45.

    23. mail läbisin 11,01 km ajaga 1.00.20, pulss 121/145, km keskmine aeg 5.29, tõusumeetreid 60.

    24. mail läbisin 11,11 km ajaga 1.05.23, pulss 111/127, km keskmine aeg 5.53, tõusumeetreid 75.

    25. mail läbisin 21,1 km ajaga 1.54.55, pulss 124/145, km keskmine aeg 5.27, tõusumeetreid 153.

    26. mail läbisin 10,63 km ajaga 1.03.10, pulss 112/128, km keskmine aeg 5.56, tõusumeetreid 82.

    29. mail läbisin 14,14 km ajaga 1.20.53, pulss 119/142, km keskmine aeg 5.43, tõusumeetreid 201.

    30. mail läbisin 10,10 km ajaga 58.41, pulss 115/130, km keskmine aeg 5.49, tõusumeetreid 71. 

    Kirja ei pannud lühemaid jookse. Eraldi ei hakka jookse kirjeldama, v.a. teine poolmaraton, kus kodus raskel rajal sain ajaks natuke alla 1.55.

    Põlv ei anna endast peaaegu üldse tunda, selg kahjuks annab. Talla all pole enam pikka aega valu tundnud. Jõusaalis on aga probleem endiselt paremas õlas. Mingi harjutusega tegin kõõlusele taas haiget ja pidin paar harjutust lõplikult ära jätma. Esialgu teen muid harjutusi kergemate kaalunumbritega, et uuesti taastuma hakata. 

    Ravimeid pean ikka sööma, kuid võtan neid ilma arstiga konsulteerimata üle päeva. Sellest ajast alates muutus mu jooksuvõimekus oluliselt paremaks, pulss on alla poole tulnud. 

    Mis edasi? Ka suvel plaanin jõusaalis käia, võimalusel sõidan natuke ka jalgrattaga. Jooksukilomeetrite numbri püüan enda kohta suurena hoida. Võistlustest seda, et kirjutamise ajaks olen osalenud Kambja Jooksusarja esimesel etapil. 8. juunil plaanin Ventspilsis poolmaratoni läbida. Seal rada kergem ja plaanin lõppaega kusagil 1.51 kanti. See muidugi vaid unistus, tegelikkus selgub pühapäeval. 

    Kohtumiseni!