Kuu oli spordivaene, just kuu teine pool. Kui vahepeal kirjutasin, et asjad liiguvad paremuse poole, siis puudutas see kanda. Muus osas aga vaid halvemuse poole.
1. detsembril sundisin end natukeseks kõndima. Enesetunne kehv.
3. detsembril käisin jooksmas. Läbisin 10,01 km ajaga 59.09. Alustasin väga aeglaselt kahel esimesel km-l, edasi tõstsin natuke tempot ja 2 viimast km-t natuke kiiremini. Enesetunne rahuldav. Km keskmine aeg 5.55, pulss 135/160. Kiirem viimane km ajaga 5.09.
Kuna ilmad olid ebameeldivalt tuulised, otsustasin minna 4. detsembril Elva jooksma. Alustasin surnuaia juurest, käisin ka Tervisekeskuse juures, ümber Arbi järve ja kaks korda Kesk tänaval, raudteejaama poolt linna keskele. Kell igatahes puude vahel asukohta täpselt mõõta ei oska, seega jooksin tegelikult palju pikema maa. Kuna aga tahtsin 10 km ametlikult täis saada, siis polnud midagi parata. Jooks osutus ka küllaltki raskeks, jaksu polnud. Korra nägin ka Priitu (Viks), kes soovitas mul pikem samm võtta. Aga jaksu enam ei olnud. Nii alla olen käinud. Aeg 1.00.11, pulss 130/158, kiireim km viimane ajaga 5.41.
9. detsembril jooksin taas 10 km. Aeg 56.58, pulss 146/158, mis muidugi vale, sest esimesel veerandil oli tegelik pulss oluliselt aeglasem. Fenix 5+ pole suurem asi kell, kuigi ostes hind kõrge. Oleks tahtnud ta maha müüa, aga kuidas müüa, kui pulssi sageli valetab ning metsas ja suurte majade vahel ei suuda maad mõõta? Jooks iseenesest tuli hea, aga kiireim km oli aeglane, aeg 5.14. Jõudu ei olnud eriti lõpus ja peale jooksu hakkas ka natuke paha.
14. detsembril jooksin 10,05 km ajaga 1.00.45. Midagi pole teha, jõudu ei olnud. Pulss 146/161. Kiireim km viimane ajaga 5.33 ja see oli mu hetke täielik maksimum. Peale jooksu kurnatud olek.
17. detsembril jooksin teadlikult väga aeglaselt 10,05 km ajaga 1.03.13. Esimesed 9 km kõikide ajad üle kuue minuti. Viimases otsustasin siiski natuke pingutada ja selle aeg tuli 5.22. Pulss 128/156. See kiirem lõpp osutus veaks, kuna seetõttu jäi see mu aasta viimaseks jooksuks.
Tuppa jõudes hakkas kuklas ja natuke sügavamal väga halb ja tekkis elu kurnatuim tunne. Mis minuga lahti? Algasid peavalud, mis kestavad tänaseni. Korraks läks kurk ka natuke valusaks, ju siis mingi viirus. Samas palavikku ei tõusnud, vaid kahel õhtul oli 37,1. Käisin igaks-juhuks ka koroona testil, mis osutus õnneks negatiivseks.
Panin end ka perearstile kirja, sest ma ei jaksa enam mitte midagi. Vererõhk üleval, rohud ei aita.
23. detsembril püüdsin küll natuke jalutada, kuid seegi polnud suurem asi. Suu jäi taas peale kõndi valusaks.
Pühad veetsin suures masenduses, tujudega depressioon andis märku. Arst helistas vastuvõtu asemel ja muutis natuke raviskeemi. Perearst saatis mu neuroloogile ja kardioloogile, kuhu pääsen veebruaris. Kadus igasugune võhm midagi teha, samas pulss üles ei ole läinud, mis muidu viitaks aneemiale. Noorena kunagi olin seetõttu kaua haiglas ja siis oli ainult kaks kaebust: jõudu pole ja isegi 5 trepiastet ajas pulsi meeletult kõrgele. Teiseks oli lihtsalt "imelik nõrkuse tunne".
Kuigi nüüd ilmad sageli ilusamad olnud, sest tuuliseid ilmu pole väga palju, ometi välja minna ma ei julge. Ka kuuris puude järel käimine tekitab peale käimist probleeme enesetundega. Kui seda kirjutan, siis on juba mitu päeva järjest valu olnud ka parema silma taga ja iga sisemine pingutus tekitab seal valu. Justkui oleks midagi, mis seal olema ei peaks. Allergiline nohu on kallal iga päev. Kestab mõne tunni ja siis äkki kaob. Kogu ma vasak näopool on imelik, ebameeldiv tunne. Ka suu on hakanud viltu kiskuma, silm eriti hullult, lisaks jookseb vasak silm sageli ka vett. Ja siis veel mingi imelik iiveldus.
Helistasin korra ka perearstile, kes arvas, et pole midagi hullu ja vaja eriarstidele pääs ära oodata. Eks ma siis ootan. Midagi teha ei jaksa, kogu aeg olen väsinud ja pean laisklema. kaal taas kerkib, sest kusagile pole kaloreid panna.
Aastast teen eraldi kokkuvõtte, seniks kohtumiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar