Tere taas, mu lugejad!
Sel korral kirjutan sellest toredast üritusest, mis küll rohkem õhtu- kui ööjooks. Ööjooksuks pean ainult Elva Südaööjooksu, kus start antaks kell 23.00 ja umbes pooled võistlejad lõpetavad pärast südaööd.
Selle aasta osalemine oli mul neljas. Siiani pole seal ükski jooks - kui arvestada tolle aja hetkeseisu - õnnestunud. 2017. aastal olin vigastatud ja sain poolmaratoni läbi kõndida, joosta ei saanud ühtki sammu. Tol korral sain ajaks 2.39.48, mis kõndides päris hea tulemus. 2018. aastal läks midagi nihu söömisega enne jooksu. Lootsin seal joosta uue isikliku rekordi, aga pidin piirduma ajaga 1.59.08. Vorm enne jooksu lubas aega 1.41 kanti. Eelmisel aastal alustasin oma hetkeseisu arvestades liiga kiiresti, lisaks oli rada tegelikult üle 200 meetri pikem. Aeg tuli seni Jelgava parim, kuigi see oli vaid 1.58.38.
Sel aastal ei korralda sportlat seda jooksu, vaid on kokku pandud minisari, mis koosneb Liepaja, Jelgava ja Valmiera poolmaratonidest. Ka punktiarvestus käib iga jooksu kohta eraldi. Minna otsustasime mina, Heli, Cris ja Silvia. Kutsusime kaasa ka Katit, aga tal jäi sel korral see üritus vahele.
27. juuli hommiku poole, kella 11 paiku startisime. Vahepeatuse tegime nagu juba tavaks saanud, Siguldas. Lõunasöök ja kohvi ja ikka kohvikus nimega Milly. Söökides pole midagi erilist, ainult portsjonid on muude toidukohtadega võrreldes suured. Siis väike sirutav jalutuskäik ja edasi sõit ümber Riia Jelgavasse. Kuna Riia linna ei tunne, siis läbi linna ei sõitnud. Liepajast tagasi tulles tulime läbi Riia, maps juhatas, aga ta ei leppinud sellega, et soovisin otse läbi linna sõita, vaid suunas mu pidevalt linna äärde. Kui õpiks otsesõidu läbi linna pähe, siis võidaks natukene kilomeetrites ja ehk ka ajas kui ei ole tipptund.
Jelgavasse jõudsime kella viie paiku, osalejate parkla on igal korral olnud heinamaal enne Lielupe jõge. Käisime võistluskeskuses, võtsime numbrid välja. Kuna aega oli minu stardini vähem, siis pidin sööma. Leppisin mõne pirukaga, mille kodunt kaasa võtsin. Teised sõid mingis söögikohas.
Edasi minek stardipaika, seal venitused ja kerge soojendus. Sel korral alustas poolmaraton eraldi ja seega ei olnud stardipaik ka üle rahvastatud. Startijaid umbes 600. Start anti kell 20.45(47), Vaja joosta natuke üle 200 meetri, siis pööre vasakule, pikale ja piisavalt laiale tänavale, kus sai kohe oma jooksu jooksma hakata. Keegi ei seganud kedagi, mis muidu suurtel üritustel peale starti tavaline nähtus.
Rada ise oli taas paremaks muudetud, sarnane sellele, mis oli enne koroonaviiruse jama. Kaks ringi, paaris kohas 2 uut lõiku. Esimese km ajaks sain 5.26, edasi tõstsin tempot. Tagantjärele targana liiga palju, teiseks ringiks ei jäänud piisavalt jõudu. Mulle meeldib teist poolt natuke kiiremini joosta, sel korral jooksin enam-vähem võrdselt. Kui joostud pikal tänaval poolteist km, siis tekkisid pidevad pöörded. Esimene joogipunkt asus 3,8 km kohal. Kuna ilm üsna soe(20+ kraadi), siis kastsin end kohe kahe topsiga, kolmanda jõin ära. 4,4 km juures pööre vasakule, sillale, sealt edasi vasakpööre saarele, kus jooksime osaliselt ümber ja osaliselt läbi sisehoovi ühe väga suure lossi moodi hoone juures. Umbes 5,4 km kohal tõusime taas sillale ja edasi üle jõe teisele poole.
Seal taas üks pikk sirge, jooksja
d hakkasid juba üsna laiali jagunema ja joosta lihtne. Sirge oli üle pooleteise km pikk. Edasi parempööre ja siis iga natukese aja tagant pööre kas ühele või teisele poole. Ootasin väga joogipunkti, aga see asus alles 8,3 km kaugusel stardist. Lootsin, et teisele ringile minnes on ka joogipunkt, kuid kahjuks seda sel korral ei olnud. Üle kuue km soojaga joomata ning kastmata joosta ei olnud just väga meeldiv.
Esimese ringi lõppedes sain ajaks 56.15. Tegelikult olin natuke kiirem, sest stardist stardijooneni kulus mul 17 sekundit. Kahjuks sel korral hakkas kõikide aeg lugema stardihetkest, mitte stardijoone ületamisel ja juba see lisab poolmaratonile aega juurde.
Kusagil 11,5 km möödumisel nägin, et km aeg muutus natuke aeglasemaks, kuigi pidin rohkem pingutama. Otsustasin oma 2 geeli ära süüa/juua pärast 13. km-t. Üsna ruttu peale seda muutusid km-id taas natuke kiiremaks. Joogipunkti ja saarel jooksmise km-te ajad muidugi aeglasemad kui muud. Pulss jõudis juba üle 140 ja tundsin, et kiiremini enam ei jaksa, peaasi, et sellise tempoga suudan lõpuni joosta ja viimasel km-l kiirendada.
Neljas joogipunkt oli väga oodatud ja raiskasin ka seal aega, lihtsalt pidin seda tegema, kuigi lõpuni siis ainult 2,3 km. Viimasel km-l suutsin ka tempot tõsta ja nii tuligi teise ringi aeg umbes sama, mis esimesel. Nagu ikka Jelgavas, on rada alati natuke pikem, sel korral sain stardijoonest alates 21,23 km, koos stardiga 21,27 km. Korraldajad läksid aga alt sellega, et trassilt ära saarel joostes, ei hoitud rajal korda ja mitte osalevad inimesed lihtsalt kõndisid keset teed viimasel kahesajal meetril. Jooksen ma aga alati ideaaltrajektooril.
Lõpetasin ja kell näitas ajaks 1.52.27. Hiljem üle kontrollides oli ametlik aeg täpselt sama. Km keskmine aeg oli 5.17, aga oleksin soovinud sekundi jagu kiiremalt. Miks? Soovisin oma parima ametliku poolmaratoni aja, alates haigestumisest 2018 lõpus, üle joosta. 2019. aastal sain Kuldiga poolmaratonil ametlikuks lõpuajaks 1.52.13 ja see oli aeg stardijoonest alates. Kui Jelgavas oleks samuti aega mõõdetud, oleksin selle pisikese rekordikese napilt saanud. Kella järgi sain mitteametlikuks poolmaratoni ajaks hetkeseisu arvestades päris hea: 1.51.36.
See pole aga ametlik tulemus ja seega ei saanud nii palju rõõmustada kui oleks soovinud. Distantsi algul mõtlesin, et läheks kaasa 1.50 tempomeistritega, õnneks seda ei teinud. Ei ole selleks lihtsalt hetkel võimeline ja algul liiga kiirelt joostes oleks teine pool vaid üks häda ja vaev, mitte rõõm jooksmisest.
Mu kaaslased osalesid 10 km jooksus ja Cris hakkab juba oma eelmise aasta selja lõhkumisest välja tulema ning jookseb enda parimate jooksude tasemel. Põlve tõttu ta veel poolmaratoni joosta ei julgenud, kuid ta proovib seda 10. augustil Ülemistel. Kui ka tema rada poleks ligi 200 meetrit pikem olnud, oleks ta jooksnud umbes sama aja kui oma kiireimal 10 km distantsil.
Paha asi aga juhtus Silvia ning Heliga. Kui nemad lõpetasid, oli vesi otsa saanud ja jooksjad väga janused. Miks sel aastal Jelgavas veega varustamisel alt mindi, ei tea. Igatahes jäid paljud veepudelita ja poolmaratonil oli üks joogipunkt puudu. Muidu aga kõik korras, see üks tore jooksupidu, kus ka lastele ja noortele palju mõeldaks.
Kilomeetrite ajad mul koos pulsiga:
1. km 5.25, pulss 121/130,
2. km 5.09, pulss 129/133,
3. km 5.13, pulss 131/133,
4. km 5.19, pulss 131/133,
5. km 5.12, pulss 135/138,
6. km 5.13, pulss 136/142,
7. km 5.22, pulss 134/136,
8. km 5.18, pulss 135/137,
9. km 5.24, pulss 134/136,
10. km 5.23, pulss 135/137,
11. km 5.17, pulss 136/141,
12. km 5.19, pulss 137/138,
13. km 5.24, pulss 137/139,
14. km 5.15, pulss 139/141,
15. km 5.22, pulss 140/142,
16. km 5.22, pulss 141/145,
17. km 5.15, pulss 140/145,
18. km 5.17, pulss 141/143,
19. km 5.20, pulss 142/144,
20. km 5.22, pulss 140/141,
21. km 5.04, pulss 143/148,
21,27 km 1.23, pulss 146/149.
Kogu jooksul keskmine pulss 136, km keskmine aeg 5,17, mis Liepajaga võrreldes 6 sekundit km kohta kiirem. Liepajas oli lõppaeg 1.52.59, aga kella järgi oli seal distants oluliselt lühem. Tõusumeetreid tuli 33 ehk siis vaid need sillale jooksud, mujal üsna tasane maapind. Sammu keskmiseks pikkuseks tuli 1.09. 90% jooksu ajast jooksin tsooni mõistes oranžis, punases alla kahe minuti.
Riietumistelgi paigaldajad ei tulnud vist selle peale, et finišeerides on juba üsna hämar/poolpime ja telgis kottpimedus. Vahetasin märja särgi lihtsalt nurga taga. Umbes 12 paiku liikusime auto juurde ja natuke peale kella nelja varahommikul jõudsime koju.
Kuigi korraldajad tegid sel korral ka eksimusi ja distants on natuke pikem, siis võimalusel osalen ka järgmistel kordadel.
Seniks kohtumiseni, kuu kokkuvõte tuleb üsna pea!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar